reede, 21. aprill 2017

Hüvasti Hispaania, jääme sind igatsema :(

Kuna me ei saanud siiski Hispaaniasse tööle, otsustasime minna elama hoopis Rootsi. Kaijo rääkis oma sõbraga ja ta sai oma vanasse töökohta tagasi. Hispaanias saatsime mitu CV-d iga-päev, aga ei midagi kahjuks. Mitte kuskilt ei tulnud isegi mingit tagasisidet.. Kuulsin tuttavalt, kes ka Hispaanias elas, et hispaanlased ise käivad ka välismaal tööl, kuna talvel neil endalgi seal raske tööd leida. Tööle saab enamasti tutvuste kaudu ning peab oskama hispaania keelt. Hispaanias ei räägita inglise keelt isegi mitte politseis või 4* hotellis, mis on uskumatu, kuna seal peab ju oskama klientidega suhelda!!! Ma ei usu, et kõik kliendid oskavad hispaania keelt. Suuremates linnades kohtasime rohkem inglise keele kõnelejaid.
Mis mulle meeldis Hispaanias? See, et ma sain lühikeste riietega käia ka veebruaris. Ma polnud eelmise aasta suvel ka nii pruun kui seal olles ja oli alles märts. Küüned kasvasid ka hästi, Kui Eestis murdusid pidevalt, siis siin pidin neid ise maha lõikama, sest hakkasid ette jääma :D Siin oli palju ilusaid ning odavaid riideid. Mul nii kahju, et mul polnud raha, et isegi neid osta, aga eks kunagi pean tagasi tulema :) Kõrged mäed, mida mööda me saime turnida, mllest sai meie uus hobi. Uskumatu, et me ei kohanud 2 kuu jooksul seal mite ühtegi madu ega ämblikku!!! Meile meeldis see, et inimesed olid väga sõbralikud ning teretasid igal pool meid (nt. kui mäe peal kohtasid kedagi, siis tuli teretada või rannas, kus öösel polnud palju inimesi, siis ka teretati) Barcelonas tuli üks vanem naisterahvas meie poole ning küsis, kas soovime abi ning kas ta saab meid aidata...meil jäi karp lahti esiteks sellepärast, et ta pöördus meie poole inglise keeles ja teiseks sellepärast, et ta sai aru, et me oleme turistid ja tuli ise abi pakkuma :)
Kohalik jäätis on seal ka megahea, mida kohvikutes müüakse, tõesti parem kui Eestis olen saanud. Mulle meeldis, et seal on paljudel kortermajadel ja majadel oma bassein ja tenniseväljak. Kuna neil on suvel nii kuumad ilmad, siis on bassein seal ka hädavajalik :) Viimastel päevadel oli meil maja ees palju rahvast ning ilmad olid ka juba soojemad. Mõnus oli jalutada ja seda melu seal nautida. Terve rand oli võrkpalliplatse täis ning kõik mängisid seal. Turiste oli ka palju.




võtsime veel viimase nädala puhul rannabaarist jooke ka





Valencias Las Fallas oli väga suur üritus ning lahe oli sellest osa saada. Ilutulestikud on seal ka palju võimsamad kui Eestis. Kindlasti oleksin tahtnud käia rohkem festivalidel, aga seekord oli see ainuke festival, kus käisime. Mulle meeldis meie korterist avanev vaade, mis oleks kui kuskilt ajakirja kaanelt pärit. Puuviljad olid ka seal nii head ja mahlased, paremad kui mujal, mida saanud olen :) Käisime ka turul ära, mis tegelikult oli seal iga pühapäev, aga millegipärast ei olnud me veel jõudnud sinna. Seal oli palju ägedat ning odavat kaupa.


 Me ei olnud selle aja jooksul veel jõudnud pidutsema. Minu soovil läksime siis Gandia ööeluga tutvuma. Esimene koht, kuhu läksime oli La Dolce Vita. Koht, millel oli facebookis kõige kõrgem hinne ja see nägi väljast päris ilus välja. Jõudsime sinna enne keskööd. Ühed tüdrukud tulid ka tänaval juurde, et meid sisse juhatada (seal ongi tänavatel inimesed, kes jagavad flaiereid ja teevad klubile reklaami. Klubi oli suhteliselt väike, arvasin kogu-aeg, et see on ikka suurem. Peale meie oli seal veel 2 paari. Tellisime siis rummikokteili, aga seal oli mingi teine rumm sees, mis ei maitsenud üldse nii hästi kui me oleme harjunud jooma ( Bacardi). Koksiga kaasa anti veel 1 pisike pits mingi huvitava joogiga :) mulle maitses



megasuured kõrred

muusika oli muidu hea, istusime seal diivani peal ja järsku vaatame, et mingid meeste kambad tulevad sisse. Järjest aga tuli ja tuli erinevaid meeste kampasid ja mitte ühtegi naist!!?? Tantsisid seal omavahel. Ühtedel oli vist poissmeestepidu ka. Meil hakkas ikka väga imelik seal meeste karjas. Nägime, et kuskil taga oli ka mingi naistekas. Need pidasid vist tüdrukute õhtut. Ühed tüdrukud tantsisid seal veel neljakesi. See oli igatahes väga veider. Mehed olid ühel pool klubi ja naised teisel pool. Mehed tantsisid kõik omavahel. Mõni oli gei ka muidugi. Igatahes otsustasime sealt ära minna. 
Järgmine koht, kus korra sees käisime oli Tiki baar. Seal oli ka palju rahvast ja seal sai vesipiipu teha. Kaijole ei meeldinud seal siiski ja läksime edasi. Hotelli taga oli äge klubi Versus, millest ma juba facebookis lugesin. See tundus ka väga populaarne koht olevat, aga kuna see maksis, siis ei hakanud sinna minema. 
Meile jagati rannas ühte flaierit, et me läheks õhtul nende klubisse. Otsisime siis selle koha üles. Mingid mehed jutustasid seal värava ees ja muusikat kuulda polnud ning arvasime, et kinni vms. Mõtlesime, et tundub imelik ja hakkasime juba ära minema kui see sama mees, kes meile päeval flaierit jagas, ütles, et sees käib ikka pidu ja me ikka sinna läheks. Ukse lahti tegi, siis koht oli tõesti rahvast täis. Seal käis rohkem selline latiino muusika. Koht oli ka väga ilus. Igal pool olid led-tuled. Nõme oli see, et WC uks ei käinud kinni seal. Tellisime siis kokteili ja tantsisime seal mõnda aega. See klubi tekitas küll Hispaaniapärase tunde sisse :D



see kokteil oli küll väga hea. Alkoholi hinnad klubides on siiski samad, mis Eestis, kuigi poes on alkohol odavam võrreldes Eestiga.

Kaijole see koht ka nii väga ei meeldinud ning me kõndisime edasi. Linna peal oli palju rahvast ja tore oli vaadata, et öösel ikka elu käib ning mul oli kahju, et varem polnud õhtul välja jalutama tulnud. Me märkasime, et inimesed olid igal pool väga sõbralikud, mida Eesti klubides väga tihti ei kohta. Kõik naeratasid meile ja tegid uksi lahti jne. 
Järgmisesse kohta, kuhu sattusime, tahtsime juba ammu minna. Päeval jalutasime sealt mitu korda mööda ja see koht oli nii ilus. Siis me polnud veel kindlad, kas see on klubi või mitte. Võtsime seal joogi ja läksime istusime välivoodi peale. Kuulsin, et kõrval lauas ei räägita nagu hispaania keelt. Kaijo jällegi arvas, et nad siiski on hispaanlased, aga räägivad murrakus võib-olla. Järsku tuli sealt lauast üks tüdruk meie voodi peale juttu rääkima. Ütles, et me peame temaga rääkima, kuna ta sõbrad teevad talle siis välja, kuna nad ei uskunud, et ta julgeb siia tulla. Küsisime siis, kus ta pärit on ja tuli välja, et nad on portugallased. Järsku tulid teised ka sinna meie voodi juurde juttu ajama. Nad rääkisid, et Portugal on nii ilus, et kui me läheksime kõige viletsamasse linna, siis see ikka meeldiks meile, et me peame kindlasti sinna minema. Seal pidi ilusam olema kui Hispaanias. Nad reisivad siia samal põhjusel, miks meie Soome reisime. Asub lihtsalt nii lähedal ja hea vaheldus. Järsku hakkasid nad meile laulma ning me tundsime end kui VIPid :D See oli väga lahe õhtu ja mul hakkas juba kahju, et peame siit ära kolima.



pildi kvaliteet pole just hea, aga nu ehk saate aimu sellest ägedast kohast. See pilt on siis tehtud värava juures. 


See kokteil oli ka väga hea.



See pilt on tehtud meie välivoodist ja seal need portugallased istusidki. Pildist vasakule jäi aga bassein, kus suvel oleks kindlasti mõnus chillida.


Siin me siis istusimegi kui kari portugallaseid meid ümber piiras :D



välivoodid, kus on sitaks chill ja romantiline olla.


lebos


mjäuh


baar seest


nunnukas Kaijo


siin on kuulda nende laulu natuke :D see oli nii lahe...neid oli kokku 9 :)

Mis mulle ei meeldinud? See, et viimastel päevadel kolisid meie majja punt välismaalasi, kes karjusid nii päeval kui öösel nagu hullud. Sõna otseses mõttes karjusid!!! Vahel tuli isu neile panniga virutada. Nii ma siis magasin kõrvatroppidega, aga ega see ka eriti ei aidanud. Kui me alguses sinna korterisse kolisime, siis meie kõrvale kolis vana mees oma koeraga. See koer ka haukus pidevalt, eriti hommikuti. Vot see polnud ka just meeldiv, aga lõpuks harjus koer ära. Naljakas oli see, et selles majas oli megapisike lift, kus meil oli kahekesigi kitsas olla ja siis tuli veel teiselt korruselt mõni naaber juurde ning me olime seal nagu silgud pütis. Suht ebameeldiv oli olla :D Ühe korra jäime lifti kinni ja helistasime seda häire nuppu, mitte keegi ei tulnud meile appi, sest siesta oli. Õnneks kangutasin ise ukse lahti. Nende siestadega me ka ära ei harjunud. Hommikust kuni umbes 12-13ni olid poed lahti ja siis tuli siesta, mis kestis poole 17 või 17ni. Pühapäeviti olid toidupoed kinni, aga inimesed chillisid siis hoopis kohvikutes ja restoranides. Mulle ei meeldinud see, et seal oli nii palju kodutuid kasse. Ma ei näinud kedagi, kellel oleks kass kodustatud olnud, igal teisel oli koer. Need kassid seal tänaval kartsid väga inimesi ja olid ikka suht rääbakad. Väga kahju oli neist, aga samas oli neile sinna süüa pandud kopsikutesse. Mu sõbranna ütles, et hispaanlased väga ei salli kasse, sellepärast nad ongi seal tänaval. Mulle ei meeldinud see, et kraanist tuli kloorivett. Me ostsime oma joogivee poest. Liha, mis me seal ostsime polnud ka hea. Seal elades läks liha isu üle ning sõime seda nii vähe kui võimalik. 
Viimastel päevadel nautisin veel täiega päikeseloojanguid, mis olid nii ilusad ja tõusin varem, et päikese tõusu näha :)

viimase päeva hommikul tehtud :)



päikeseloojang :)

Me saime aru, et päris igaveseks me Hispaania ei koliks, aga siiski jääme igatsema seda maad ja külastame seda ka tulevikus. Suvel tasub just sinna minna, siis kui melu käib täies hoos :)



esmaspäev, 10. aprill 2017

6 tundi ronimist ( Denia mägi katse 2)

Kuna me eelmine kord mäe tippu ei jõudnud, tahtsime seekord uuesti proovima minna. Mägi asub Denia ja  Xàbia. linnade vahel Alicante provintsis ning kannab nime Montgó Massif. Jõudsime kohale kell 13.30. Täna ei tundunud nii soe ilm kui tookord, aga päike paistis ja tundus ronimiseks sobilik ilm. Kuna mul eelmine kord hakkas nii palav, panin seekord topi ja lühikesed püksid (soov oli ka päikest saada). Natukene aega pärast  teekonna alustamist oligi juba nii soe, et võisin pusa pealt võtta.
Seekord läksime mööda tavaliselt teed, et jõuaks ikka tippu ka lõpuks. Eelmine kord ekslemine üleval võsas võttis palju energiat ära. Üritasime leida seda kohta, kust tookord mäest alla tulime, et näha kaugele me tookord ronisime. Kui lõpuks üles leidsime selle koha, siis saime aru, et olime ikka tõesti nii kaugele kõndinud . Panime igaks juhuks  ka päikesekreemi, et ära ei põleks, kuigi Kaijo arvas, et pole väga vajadust, kuna tema pole veel siiamaani siin Hispaanias ära põlenud.




selliselt mäelt tulime me eelmine kord alla. Päris kõrge ja järsk...


vaade tagasi


üks mahajäetud hoone, kus oli lihtsalt ilus, et pidin kohe selle taustal pilti tegema


väike selfie ka ikka


hiljem  internetist lugedes selle mäe kohta tuli välja, et sellel mäel on ebatavaliselt palju erinevaid taimi,(üle 650 liiki), mõnda taime  mujal  Hispaanias ei kohtagi kui siin...siin kasvab näiteks rosmariin, pistaatsia puu jpm, Siin võib kohata madusid, kärnkonnasid, rebaseid, sisalilkke, öökulle, kotkaid ja teisi huvitavaid olendeid. 



Leidsime teel ühe ägeda koopa, mis oli väga suur, kahjuks pildilt pole seda jälle nii hästi näha, läksin sisse ka, oleks saanud ka kaugemale minna, aga ma ei julgenud minna jälle liiga sügavale. Tuli välja, et Kaijol oligi õigus ning siin koobastes ongi nahkhiired ja putukad. Hoiatavad sildid olid igal pool.


Läksin koopasse ning tegin Kaijost pilti :)


mina koopas :D


edasi läksime mööda rasket teed ülespoole ning mina isiklult arvasin, et oleme juba lõpusirgel.


palju oli veel minna


Ülevalt mäelt leidsime ilusad kivimid, me ei tea täpselt, mis need olid, aga võtsime omale ka mõned tükid kaasa. Näha oli, teised olid ka neid omale kaevanud sealt.


selline näeb siis lähedalt välja.üks tükk sellest (kõige suurem, mis kätte sain)



päris võimas vaatepilt


vahepeal väike vaade alla kui kaugele olime roninud juba, see tee viis sikk-sakiliselt üles, mõnest kohast sai lõigata ka, mis oli aga raskem, kuna see läks otse üles, mitte laugelt


aega läks, aga jõudsime üles, kus avanes meile imeline vaade ning ma arvasin, et oleme juba kohal, Kahjuks aga mitte.


Ilus vaade ülevalt :)


nägime sisalikku mingil 3 korral :) nii nunnud




istusin ja imetlesin...


Kaijo poosetab seal kaugel, kes näeb :)


lõpuks jõudsime ka tippu ehk siis 753 meetri kõrgusel ;) 


olin õnnelik, et pärast 3 tundi ronimist, olime tipus, aga mul oli süda suht paha, ma ei tea, kas mürgistest taimedest või päikesest, aga oleksin tahtnud kohe pikali heita kuskile.... Kaijo aga teatas, et meil on pool maad veel minna...niiet ei saanud siin midagi puhata, koju ka vaja ikka jõuda :P


vaade oli muidugi super nagu alati :) (Kaijo tehtud panoraam pilt)


ja läksime aga edasi....


siit hakkasime allapoole minema, Kaijo sidus mu põlved sidemega kinni, kuna need valutasid, aga ikka oli hirmus alla minna, kuna allamäge läheb päris järsult ja igal pool on lahtised kivid...


siin oli ''ristimägi''. Sama mäe peal, aga lihtsalt üks teine kõrgendik, aga sinna me ei hakanud enam minema, kuna kell oli palju ja me ei teadnud, palju meil veel minna ka on,..väsimus oli ka peal


see mägi, mis otse ees paistab oli ka veel see sama mägi. See mägi oli tohutu suur lihtsalt,(2150 hektarit) me kõndisime seal mäe peal juba 2 tundi :P 



mäe peal olid igal pool väikesed vahemere palmid ja kollased lilled, päris ilus oli...ja selle raja sees olid megateravad kivid, mida ei näinud ka. Eelmine kord me nägime mägedes hipisid, kus üks mees oli ainult aluspükstes ja paljajalu, nad otsisid ka tookord, kust saab mäe tippu. Me mõtlesime, et sellise tee peal oleks tal küll ikka väga valus olnud kõndida. Isegi matkajalatsitega oli seal keeruline.





Lõpuks jõudsime kohta, kus viit näitas kuristikust alla, kuhu pidi siis meie rada minema ( sinna mäkke sai ronida igalt poolt, ka teiselt poolt mäge) üle 3 km oli meil veel minna, aga see polnud enam midagi tuldud tee kõrval, lõpp paistis.



See oli nii järsk, et ma mõtlesin, et mina küll sealt alla ei lähe, pool maad vist läksingi pepuli alla xd lahtised kivid olid ka igal pool ja põlved valutasid kohutavalt. Tundub, et see oli mu viimane ronimine ka :( (põlvede pärast)



järsku üles vaadates saime alles aru, et oleme juba ühe kuristiku läbinud nagu niuhti. 


Siis jõudsime sellise tee peale, tunne oli nagu kõnniksime kuskil metsas. Nii mõnus oli :) ja polnud lahtisi kive ka :) see tee viis aga koopani, kus me eelmine kord käisime. Sealt oli vaja vaid alla minna mingi kilomeeter ja olimegi suurel teel tagasi, peaaegu oma teekonna lõpus. 


Sellisest kuristikust turnisimegi alla. Päris võimas või mis?


Õnnelikult finišis ;) Põlesime ikka korralikult ära. Olime olnud seal mäe peal 6 tundi!!! Selle aja jooksul sõime ainult banaane, mis meil kaasas oli ja 2 liitrit vett kulus ka ära :D