Sõitsime mööda mere äärset teed mäe poole. Läbisime mitut ägedat linna, mis tundusid mulle väga huvitavad, millega tahaks kindlasti kunagi lähemalt tutvuda. Tee äärtes nägime jälle prostituute, üks lausa hõõrutas tagumikku meile ringtee ääres. Õudne! Kahju, et ma seda video peale ei saanud.
Mägi, kuhu jõudsime, asus Denia linna kõrval. Sõitsime läbi rikaste rajooni, kus oli palju ilusaid maju. Vot seal elaks heameelega. Seal oli nii ilus loodus, et tegin igasugustest ilusatest lilledest ja taimedest pilti :)
Kaijost vasakul on megasuur aedtill (kuigi me pole päris kindlad, kas see ikka oli till või mitte, siis meenutas see igatahes seda) ja neid oli terve mägi täis
need olid nii ilusad lilled, et tegin omale neist kimbu, mille ma omale hiljem koju viisin :) aga ma ei tea, kas need olid mürgised või mitte :p
lilled, mis meenutasid võililli
Tee, mis viis üles mäkke oli muidu lai ja kruusane, aga kuna meile tuli ette mingi viit, mis viis otse üles mäkke, siis me valisime ikka selle :D see tundus huvitavam ja oli ka palju ilusam.
see valge triip on siis see õige rada, mis mäe otsa viib...
siin üleval oli nii ilus :)
väga sügav auk, mis viis koopasse
ja sellise mäe serval me kõndisimegi
jõudsime hoopis koopani
august sisse minnes jõudsime koopasse, mis oli väga suur ja sealt edasi viis tee pimedusse, kust polnud midagi näha ning me ei hakanud parem sisse minema, me ei teagi kui pikk ja sügav see koobas tegelt oli....
kuna sinna suurele teele tagasi minna oli liiga pikk maa, leidsime me õnneks koopa kõrvalt ühe tee, mis läks mööda mäge edasi ilma, et me peaks alla minema. Me lootsime, et see ikka viib mäe otsa välja.
siit on näha kui paljudel majadel bassein on ikka :)
jõudsime järgmise koopani kuhu sai ka sisse minna. Üks lind lendas sealt karjudes välja, ma pidin otsad andma selle peale :D Kaijo ütles, et seal sees võivad vabalt nahkhiired olla ning me ei hakanud parem sinna sisse minema :P aga see tundus ka ikka väga sügav koobas olevat. See tee, mida mööda me edasi läksime oli väga ohtlik. Ma kaks korda libastusin nii, et oleksin sealt mäest alla lennanud kuna, me olime suhteliselt kalju serval. Tee oli kitsas ja kohati suht võsas, käed olid ära kraabitud okkaliste põõsaste poolt. Ma lootsin, et need taimed pole siiski mürgised. Pidime mitu korda ronima üle allavoolu tee, kust oleks võinud hakata kivid iga hetk veerema ja meie koos nendega alla välja. Õnneks meil vedas ja saime neist üle. Iga kord kui me mõtlesime, et hakkame nüüd mäe otsa ronima tuli mäe tagant välja teine mägi ja siis kolmas, sellel teel ei tundunudki lõppu tulevat. Kui me olime juba mitu km seal üleval nende põõsastega võidelnud, kadus äkitselt tee ära ning järgmine tee, mis me leidsime viis sellest mäest allapoole. Kuna me olime juba päris väsinud ja mu jalad valutasid, siis otsustasime seikluse seekord pooleli jätta ning siiski alla suurele teele minna. Hea oli kõndida tee peal, kus ei pidanud millegiga võitlema, et edasi kõndida :D
siit me siis ronisime alla suurele teele
meie läksime siiski aga teisele poole, mitte mäe otsa
mingi mahajäetud maja oli tee peal
käisin siin katusel ka, seal oli auk, kust viis redel majja...jälle üks mahajäetud maja
jõhker kuristik ju, seal üleval läheb meie kõnnitee. Kahjuks jäi mu sõrm pildile
Tagasi teeviidani, mis meid mäe otsa viis, oli ikka väga pikk maa ning me ei teadnudki, et olime nii palju seal üleval kõndinud. Kokku kõndisime seal umbes 3 tundi, kilomeetreid ei oska öelda, aga ma pakun, et umbes 5 km, võib.olla ka rohkem. Mul hakkas mäe otsas paha ka ning pärast olingi haige. Ma ei tea, kas see oli mingitest taimedest või millegist muust. Loodame, et teinekord jõuame ka mäe otsa :) Siis läheme mööda tavalist teed, kuna seekord me jõudsime vaid poole mäeni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar