Festivali teine päev!

Oi kui valusad on täna jalad. Ei taha voodist tõustagi. Isegi vannituppa on raske liikuda. Tahan nii väga festivalile minna, aga Kaijo ütleb, et kui ma niimoodi liigun, siis me küll sinna minna ei saa :P ega ma ise ka ei kujuta ette, et ma seal kõndida saaks, aga samas tahaks ikka väga minna. Hakkasin siis ennast umbes 16 ajal sättima ja 18 jõudsime vist sinna umbes. Seekord üritasime auto panna teisele poole linna ja rohkem kesklinna poole, et ei peaks nii palju kõndima.
Pidime täna ka Raqueliga kokku saame ja koos lõunale minema, aga tal oli veel selleks ajaks tegemist. Käisime siis ise vanalinnas ringi ja vaatasime, mis toimub. Fallasid peaks olema linna peal laiali üle 350 ning kõik on erinevad. Iga  linnarajooni aktivistid teevad oma grupi ning mõtlevad välja järgmise aasta kuju teema, mida nad hakkavad teostama ning uurivad, kes neid rahastaks. Üks falla võib juba maksma minna 300 000 €. Uurides internetist, siis tuli välja, et neid tehakse nii puust, papist, paberist, korkmaterjalist, aga meie nägime, et seal sees oli vahtplast ja need ajasid musta suitsu välja kõik, mis pole üldse tervislik! Mõned pildid falladest siis.

selle põlemist me vaatamas käisimegi, see oli üks suuremaid.

mina siin falla all ehk siis need fallad on ikka päris suured.

tissidega kass :D päris paljud fallad olid seal seksuaalse alatooniga vormitud. 

Kuna meil läks kõht ikkagi tühjaks vahepeal, astusime me sisse Spuntino pitsakioskisse. Üks pitsalõik maksis 2 €, mis kesklinna kohta pole sugugi kallis. Istusime siis sinna natukeseks maha. Need pitsad olid kõige paremad üldse, mis ma saanud olen ja see vein oli ka maailma parim. Teenindaja oli ka väga sõbralik nagu enamus inimesi Hispaanias. Saime sellest veinipudelist ka pilti teha, aga meil pole õnnestunud seda kahjuks veel kuskilt leida. Me ei julgenud liiga palju süüa, kuna pidime ju teistega ka hiljem kokku saama kuskil söögikohas. Niisiis liikusime edasi. Kuulasime head muusikat ja melu. Raketid lendasid jälle igal pool tänavatel ringi. Imelik on see, et see hirmutas vaid meid. Teisi kõiki jättis see täiesti külmaks. Enne pargis nägime, kuidas lapsed sihtisid üksteist rakettidega ja ajasid taga!!! Nagu päriselt ka w? Seal on sellised mängud hoopis! Siis ma mõtlesin küll, et Eestis on ikka turvaline elada :D 

Tänavatel müüdi igasuguseid huvitavaid asju: hästi klõhnavaid küünlaid, magusat nänni, ehteid jpm. Oi kuidas oleks tahtnud kõike sealt  osta, aga kõike korraga ei saa. Tänavatel oli palju inimesi restoranides. Restoranid ja baarid on seal küll väga ilusad ja hubased, eriti õhtuti. Ilusti valgustatud jms. 

Lõpuks saime siis teistega ka kokku ja otsustasime minna Hiina restorani sööma. Söök oli hea ja juttu jätkuks kauemaks. Olime seal mitu tundi ikka. Alguses kui sööma läksime, oli terve restoran rahvast täis, lõpuks olime seal viimased :D Saime maja poolt tasuta shotte ka mu küsimise peale. Kuigi Raquel ja Jota ütlesid, et me peaksime kohal olema juba 3 tundi varem, et midagi näha oleks, siis nüüd oli kell juba peaaegu 12 ja see pidigi hakkama 12-1 ajal ..me tahtsime minna selle kuulsama ja suurema Fallase juurde. Kohale jõudes nägime, et seal on tõesti juba paksult rahvast täis. Me olime kõik väga lühikest kasvu ka. Nõme oli see, et puud olid ees, Pidime veel ootama umbes pool tundi. Lõpuks kustutati siis tänava tuled ära ( seal kustutati ilutulestiku ajal ka kõik tänava tuled ära, et oleks paremini näha). Fallased panid põlema jällegi traditsioonilistes kleitides naised. Uskumatu oli see, et see Fallas, mida me vaatasime, oli väga majade ligiduses ja väga ohtlik. Ühed olid veel rõdu peal, et seda näha. Kui see lõpuks põlema pandi oli tuli väga suur ja tossu ja sädemeid kõik kohad täis. Need inimesed olid ikka seal rõdul selle tossu sees. Põlenud tükid kukkusid igale poole laiali, tuletõrjujad kustutasid seda tuld terve see aeg. See oli väga mõtlematult korraldatud jällegi, sest see oleks võinud vabalt kukkuda ka otse rahva sekka. Õnneks muidugi ei kukkunud. Jota rääkis, et see on tavaline kui kõrval olevad puud põlema lähevad ja inimesed põlevate  söetükkidega viga saavad. Ta oli ise ka kunagi söetükiga silma saanud kui üritas nende eest ära joosta,. Ta ütleski, et parem mitte joosta. Jälle lasti ilutulestikku ka. Kui Fallas oli peaagu ära põlenud, läksid inimesed ära, kuna ei tahtnud pihta saada selle tulega. Mul on heameel, et me ikkagi kuskile ettepoole ei saanud, sest isegi seal taga hakkas päris soe. Sellel õhtul on väljas kustutamas seda kõike umbes 250 tuletõrjujat. Terve Valencia põleb lihtsalt...

 Video lihtsalt ühest Fallasest, mis põlema pannakse, et te saaksite natuke aimu sellest https://www.youtube.com/watch?v=OhM6GEl3O5w

Video meie Fallase põlemisest, mis ma youtubest leidsin https://www.youtube.com/watch?v=lPUJ02kFbeU

Loodan, et saite ka natuke aimu sellest festivalist :P kahjuks ei saanud me ise ka paljudest festivali sündmustest osa, aga tähtsam oligi see rongkäik, ilutulestik ja kujude põletamine. 

Valencia, siit me tuleme!!!

Ärkasime juba varakult, et olla normaalsel ajal kohal. Meie tuttav eestlane kutsus meid Valenciasse festivalile, aga ise teatas, et ei hakka ikkagi tulema, kuna seal raudselt terve linn paksult rahvast täis. Ega ta väga ei eksinudki. See oli siis isadepäeva auks korraldatud suur pidu, mis kestis Valencias 4-päeva ning kandis nimetust Las Fallas (tõlgituna tähendab see tõrvikut, aga aastate jooksul on sellest saanud selle pidustuse nimi) ning see toimub pühak San Jose auks.
Me reedel ei viitsinud minna ning kavatsesime minna siis laupäeval. Kaijo oli juba eelnevalt valmis vaadanud koha, kuhu auto parkida. Parkisime oma auto kaubamaja kõrvale. Kaubamajas oli hetkel Fallase festivali traditsiooniliste riiete  ja kujukeste (mis hiljem põlema pannakse) näitus. Naisi, kes neid riideid kannavad, nimetatakse falleradeks ja neid kujukesi falladeks.

taolised kiujud (fallad) ongi mööda linna laiali, mis hiljem põlema süüdatakse. Need olid tehtud vahtplastist.

fallad

festivali traditsioonilise riietuse üks näidetest, aga neid on erinevate mustrite ja värvidega. 

Hakkasime siis linna poole liikuma, Esimene asi, mis kohe üle tee jäi oli Ciutat de les Arts i les Ciències (multifunktsionaalne linnak, kus on  kino Imax, laserlavastuste teater, planetaarium,  interaktiivne teadusmuuseum, ooperiteater jpm.)

L'Àgora – spordi- ja kontserdisaal.

lift :)

L'Umbracle – galerii, aed

El Museu de les Ciències Príncipe Felipe – interaktiivne teadusmuuseum

see esimene hoone, mis pildilt paistab L'Hemisfèric – kino Imax, laserlavastuste teater, planetaarium, taga on  El Palau de les Arts Reina Sofía

L'Umbracle, me nägime siin jälle papagoisid ka, neil oli lausa pesa sinna sisse ehitatud

El Palau de les Arts Reina Sofía – ooperiteater, teatrilava

Seal oli tegelt väga ilus jalutada ja seal oleks palju näha olnud, aga me tahtsime seekord festivali minna vaatama. Nendesse honnetesse sisse läheme vast kunagi hiljem. Järgmisena suundusime Jardín del Turia aeda, mis oli 9 km pikk. Me kõndisime vist poole peale umbes, kuna seal toimus festival. 

ägedad puud on siin Hispaanias, nagu õudusfilmides :D

siin oli selline suur liuväli, mis meenutas pikali olevat meest, igalt poolt sai köitega üles ronida ja alla lasta. Ronisin ka üles ja lasin alla :) päris vahva oli.

kui päike purskkaevu peale paistis, siis oli ka vikerkaart näha ^^

igal pool olid tiigid

igal pool pargis tegid inimesed piknikku ja lasid rakette. Meie imestuseks lasid väikesed lapsed rakette ja veel suvalistes kohtades, kus inimesed liikusid. Nende jaoks oli see normaalne.  Vanemad annavadki lastele neid ise kätte ja siis vaatavad, et oi kui armas mu lapsuke pani raketi põlema. Uskumatu!

Ja varsti jõudsimegi rongkäigu juurde, kus fallerad marssisid. Mõnel olid kärud, kus olid lapsed sees ja mõned olid niisama. Kõigil olid erinevad värvi ja erinevate mustritega kleidid. Peas olid neil loorid ja ees põlled. Tuleb välja, et üks kleit maksab umbes 5000 € ja enda sättimine võtab aega mingi 3 tundi ja need kleidid on väga rasked. Neil on käes nelgid, mille nad viivad Hüljatud Neitsile, kes on selleks päevaks katedraali ette toodud. Seal ees nad siis nutavad ja on tänulikud neitsile kõige eest.  Rahvariideid kandsid nii lapsed kui täiskasvanud. Minu jaoks tundus see rohkem selline venelaslik. Kui meie pidime Eesti laulupeo rongkäigus ilusti rivis püsima, siis nemad marssisid jumalast savilt seal. Mõni suitsetas, mõni jõi midagi pudelist, mõni passis telefonis. kõik oli kuidagi korrapäratu. Tegin neist pilte ka, aga need ei tulnud väga head kahjuks.

Fallerad

Lapsi oli kärus ka igas vanuses. 

Tahtsime minna kuskile poodi, aga tänavad olid kõik rongkäigu pärast kinni ja ligipääs igale poole oli peaaegu võimatu. Lõpuks kui meil kõht tühjaks läks ja me ühe mäki leidsime enda lähedalt, siis sinna saamine oli ikka paras pähkel. Teisele poole tänavat sai ainult mõnest üksikust kohast ja selleks pidi pika maa maha kõndima ja siis ka ootama, kuni politsei sind lõpuks üle laseb. Hispaanlased ise läksid ka närviliseks seal ootamisest ja hakkasid kõva häälega nõudma, et teisele poole teed saada. Lõpuks kõik lihtsalt läksid, politsei ei suutnud seda rahvamassi peatada ka. Mäkis oli küll palju rahvast, aga saime siiski istuma. Mujal restoranides oli festivali raames väga kallis. Jalutasime pärast seda mitu km maha ja uurisime Valencia kesklinna. Rahvast oli väga palju ning liikumine oli raskendatud. Kesklinn oli muidu väga ilus ja seal oleks palju, mida vaadata. Kartsime rakette, mis igal pool tänavate peal paukusid. Mõned olid seal oma koerte ja lastevankritega, mis polnud minu arust üldse hea mõte, kuna need paugud olid nii kõvad ja ohtlikud. Kuna kesklinnas polnud ükski toidupood lahti, siis läksime auto juurde tagasi, mis asus jälle mingi 5 km kaugusel. Ostsime sealt süüa ja alkoholi. Seal kaubamaja toidupoes müüdi isegi siidrit. Juhhuu. Olime natuke aega autos, kuna jalad olid jalutamisest nii valusad juba. Olime mingi 10 km maha kõndinud juba. Leppisime kokku mu tuttavaga, kellega ma tutvusin Rovaniemis praktikal olles, et saame kesklinnas kokku. Ta olevat seal oma poisi ja kahe sõbraga. Nad saatsid meile oma aadressi ning sinna oli ka meil umbes 4 km. Panime ennast soojemalt riidesse, kuna kell oli juba 21 ja õues oli juba jahedamaks läinud. GPS juhatas meid siis sihtpunktini. See pidi asuma jõe ääres, aga me olime enda arust ikka sealt väga eemal. Kui ma vahepeal Raquelile pilte saatsin tänavast, siis ta ei tundnud neid kohti ära ja küsis, kas oleme ikka õigel teel, et see neist ikka päris kaugel. Kohale jõudes ma kartsingi, et olen midagi valesti pannud, kuna see ei tundunud üldse õige koht olevat ning jalad olid ka juba niiiiiii valusad. See maa tundus pikem kui 4 km, kuna pidime mõnest kohast ringiga minema, kuna mõned tänavad olid suletud festivali tõttu. Arvasime, et peame teise linna otsa tagasi sõitma. Saatsin siis Raquelile pilte oma praegusest asukohast. Lõpuks ta ütles, et ta on ikkagi meie lähedal ja kuulsin järsku, et keegi hõikab mu nime. Läksime siis teisele poole teed, kus ta poiss hakkas kohe mind põsele musitama ning Raquel musitas Kaijot :D See oli suht ettearvamatu, aga nii on siin tavaks.Suundusime siis pizzarestorani, kus nad oma sõpradega istusid, Seal saime jälle musisid :D  . Rääkisime, miks Hispaaniasse kolisime jms. Kui nad küsisid, kus me ööbime, siis nad imestasid kui ütlesime, et magame autos :D Öösel pidi võimas  ilutulesik olema ja nad ütlesid, et peame juba varakult kohale minema, et head kohta saada, kust vaadata. Nad ise ütlesid ka, et me peame seal väga ettevaatlikud olema rakettidega, mida tänaval lastakse.Suur ilutulestik oli tõesti võimas ning kestis umbes 20 minutit. Kõige võimsam ilutulestik, mida ma elus näinud olen. Nii värviline. Lõpus olid sellised kõvad paugud, et selline tunne oli nagu oleks sõda lahti läinud :D

Raqueliga :)

 Ilutulestikust on ka video tehtud  https://www.youtube.com/watch?v=QXeZo28pdkk

Pärast seda suundusime metroo poole, kuhu Raquel ja ta poiss Jota meid saatsid. Kuna me ei suutnud enam ise kõndida väga. Jalad olid nii valusad. Olime kõndinud kokku täna umbes 20 km!!! Neil oli metroo sõidukaart ning nad saatsid meid metrooga meie peatusesse ning hiljem sõitsid ise tagasi. Uskumatu kui abivalmid inimesed nad ikka on. See oli nii armas :) Sealt edasi oli meil vist ainult 1,5km autoni. Issand, millised olid tänavad. Keegi oleks nagu prügikastid ümber kallanud. Ja see kõik juhtus paari tunniga, sest enne kesklinna poole kõndides polnud veel midagi hullu. Sellist sodi ma pole ikka mitte kunagi näinud. See sarnanes Soomes Vappule, aga see oli minu arust isegi hullem. Terve öö sõitsid kiirabiautod ja tuletõrjeautod ringi. Raqueli poiss ütles, et see on tavaline selle festivali puhul. Kui ta väikene oli nii umbes kümnene, siis ta eakaaslane lasi omal raketiga sõrmed otsast. Seal juhtubli just lastega kõige rohkem õnnetusi. Hispaanias on küll sama seadus, et lapsed ei saa rakette osta,aga ikkagi annavad lapsevanemad need lastele mängida. Nägime siis eemalt ka, kuidas rakett mööda maad ettearvamult kulges ning inimesed lihtsalt eest hüppasid ja siis lasid uuesti sama raketi pargis lahti ja nii terve õhtu. Väga jube. Kuna me olime nii väsinud, siis otsustasime koju sõita siiski. Valencia on meist ainult tunni kaugusel. 

Järgmisest päevast, kus kujud põlema pannakse,  järgmises postituses :) 

Üks tore mägi jällegi :)

Pärast seda kui olime koera varjupaika viinud, suundusime tagasi selle mäe peale, kus meil eelmine päev pooleli jäi kuna me ei saanud koos koeraga sinna ronida. See oleks koera jaoks liiga ohtlik olnud.
Parkla oli seekord puupüsti autosid täis. Oli ju ka laupäev ning siinsed inimesed on päris aktiivsed. Mäest vastu tulnud inimesed teretasid jälle meid nagu siin kombeks on. Seekord oli ilm jahedam ning oli parem jalutada.
Seekord ma pikalt ei kirjuta vaid lisan lihtsalt rohkem pilte :)

See oli väga sügav koobas

veel üks koobas seal kalju sees

ühes kohas läks lausa trepp üles, selline luksus :)

ilus vaade ja teised matkalised, kes olid seal koos väikese lapsega lausa :)

meie teekond mäkke :)

teine mägi, kuhu tahame ronida :)

koobas, kuhu on istumiskoht tehtud

tegime pisikese pausi

sealt me siis tulime, ümber selle mäe sai ka kõndida, aga eks sinna läheme vast teinekord

sinna ronimine polnud kerge :P

vaade oli aga ilus 

joogipaus

need heledad triibud seal all on tuldud tee siis, päris kõrgel olime juba

saime lausa mäe peal kõndida

jou, ''kaljubämbi'' ronimas nagu Kaijo ütleb :D ( tähtkujult kaljukits)

jõudsime lõpuks viimase mäe otsa, kus olid ka teised matkalised ning neil olid lausa koerad kaasas, Mul endal oli juba nii palav, et anna või otsad. Ma lootsin, et nad sõitsid siia mäe otsa autodega, mitte ei tulnud jala, sest siis mul oleks küll koertest kahju olnud ...

vaade tipust

need antennid siis, mida juba igalt poolt kaugelt on näha

nüüd hakkasime aga alla minema. See sõidutee oli nii pikk ja igav, et me mõtlesime, et kas tõesti pole mingit muud teed, kust saaksime lõigata ja leidsimegi. See oli küll järsk ja hakkas põlvedele, aga ikka parem kui mööda igavat sõiduteed jalutada. Meist pani üks spotlane joostes mööda. Päris ohtlik oli see, kuna seal oli nii järsk ning kivine ning seal võib vabalt oma jalaluu murda. Ise seal joosta elus ei julgeks :D

Mäest allapoole jäi üks väike linn, mida mööda läks rada tagasi parkla juurde. Jalutasime ikka sõiduteel ka, kuna kõrvalisi teid, kust otse sai, oli vaid kaks. Läksime kogemata mööda üht teed, mis tegelt ei viinud kuhugi ning seal oli ikka väga okkaline, kukkusin korra muidugi okaspõõsasse ka, see oli väga valus ning hiljem olin üleni täpiline neist okastest. Seiklesime seal võsas mingi 45 mintsa vist, aga lõpuks loobusime ja läksime tagasi, sest kartsime, et kuristik tuleb vastu ja see ikka liiga ohtlik. Pärast tuli välja, et otse ees oligi kuristik, hea, et edasi ei läinud.

Sõidutee lõpus oli meil valida, kas minna läbi linna või mööda metsateed, mis võib-olla ei lähe meie alguspunkti tagasigi. Nu lõpuks me ikkagi otsustasime metsatee kasuks, kuna see tundus põnevam. Meie taga kõndis üks pere. Mees otsustas samuti sama teed pidi tulla, mis meie. Naine ja lapsed läksid aga linna kaudu. Ju siis tahtsid ka teada, kust otsem saab. Ma vahepeal küll lootsin, et see mees mingi sarimõrvar pole, kes meid metsas maha tahab koksata, sellepärast lisasime igaks juhuks kiirust. Parem karta kui kahetseda. (liiga palju CSI-d vaadanud :D) Lõpuks kui mees meile järele tuli, küsis meilt, kas siit saab ikka parkimisplatsile, aga me ei teadnud seda isegi. Sealt läks ta meist  mööda. Jõudsime siis lõpuks tuttavale teele, kust me alguses üles kõndisime (sõidutee) ning nägime jälle üht väikest teed ning arvasime, et sealt saab raudselt otsem parkla juurde. Selgus aga, et tegelt sattusime jälle võssa ja ekslesime seal okastega põõsastes mingi pool tundi kauem kui muidu kui oleksime läinud mööda tavaliselt teed. Igatahes saime sealt kuidagi siiski välja ja enam me mööda kõrvalisi teid ei lähe :P Kindlam on minna siiski mööda märgistatud teid. 

Tol õhtul oli torm ja lõi täiega äikest. Me kustutasime tuled ära ja võtsime kardinad eest, et seda vaatemängu jälgida. Olime nagu lapsed akende ees. :D Siin on äikesetormid palju võimsamad kui Eestis. Sellest ööst pilti pole, aga ühel õhtul oli ilus kuupaiste taevas, millest saime sellise pildi :)

Järgmine postitust on Valenciast ja sealsest fetivalist :)