Vot see oli alles mägironimine!

Kui me arvasime, et Marinyen oli suur mägi ja suur katsumus meie jaoks, siis see mägi, mille juurde me olime autoga sõitnud oli veel võimsam. Me sõitsime autoga umbes poole mäe peale ja ma juba siis kiljusin autos, et Kaijo vale arvestust ei teeks ja me autoga kogemata alla ei sõidaks. Seal oli megaõudne olla. Kui me Kaijoga vaatasime seda mäge, siis mõtlesime küll, et no ei tea, kas hakkame üldse proovima, et see tundub ikka liiast meie jaoks. Kaijo oli kaardi pealt vaadanud, et siin on matkarada, aga piltide pealt oli see tundunud üsna lauge mägi, mis päriselt küll nii välja ei paistnud, Kuna me olime ikkagi juba siia sõitnud, siis mõtlesime ikkagi ära proovida.  Kaijo ütles, et see peaks olema 3-tunnine rada. Nu ütleme nii, et see oli juba kohe alguses suur katsumus.

See mägi oli palju rohkem võssa kasvanud kui teised mäed, kus me käinud olime ja nu need põõsad olid ikka väga okkalised. 

selle pildi pealt ei ole kahjuks väga aru saada, aga see oligi selline oksaspõõsas :D ja absoluutselt kõik põõsad olid seal okkalised.

Veel pilte mäe otsa ronimisest. Me ronisime sinna mäe otsa 1,5 tundi!!! Sest see oli ikka päris järsk ja pikk ,nu päris raske oli ronida. Pidime vahepeal puhkama. Vahepeal tundus, et hakkame juba jõudma ja siis künka tagant nägime, et nu tegelt on veel tükk maad minna :D

juba siis arvasime, et oleme kõrgel, aga mida rohkem ronitud sai, seda väiksemaks maja jäi.

siin on maja juba pisem

üks näide jälle maastikust, kus ronima pidime

siin pidime üldse mööda kive ronima

vahepeal oli tunne nagu oleksime kuskil metsas. Tuldud tee siis

oleme juba päris kõrgel, hirm tuli juba peale, aga põnev oli ka.

see polnud veel tipp, aga siin sai nsm vaadet nautida

jõudsime lõpuks esimese mäe tippu, seal on kivi kaljude vahel nagu Norraski :) Keskel paremal pool üleval.

Tahtsime teist teedpidi minna ehk siis alla minna, aga ikka jõudsime teise mäe otsa, mis oli veel kõrgemal :D see suur kalju seal metsa sees oli see koht, kus me piknikut pidasime. 

Olime sattunud orgu, kus keskel oli suur auk, mis oli sisse vajunud. Neid auke oli seal veel, aga see oli suuremaid.

Auk siis lähemalt, liiga lähedale ei julgenud minna, sest kartsime, et see võib veel variseda. Parem karta kui kahetseda ;)

Jee ja tee läheb lõpuks allapoole ka

Kuulsime vahepeal mingit möiret,mille peale ma ikka täiega ära ehmatasin, Kaijo ütles, et seal võib metssigu olla, kuna ta metsaraja kaardi peal oli näinud metssea pilti. See tõmbas kaameks küll..õnneks siiski ühtegi ei kohanud :)

Te ei kujuta ette ka kui järsk tee see oli ja veel need lahtised kivid. Meie hoidsime pöidlaid, et me seal oma jalgu ei murraks. See triip seal all oli selle õudse tee lõpp õnneks ja parem tee :D

See tee tundus jumalik teise tee kõrval :D

Seal oli 2 teed, mida valida, valisime auto tee, kuna see oli natukene lühem ja tee on ka parem.

See pikk peenike hele joon on autotee, mida mööda me kõndisime mingi 4 km!!! Sellel ei tundunudki lõppu tulevat. See terve matkatee oli küll raske, aga meil on hea tunne, et selle ära tegime. Kokku kõndisime 10 km ja aega võttis see meil umbes 4 tundi. Ülesminek oli kergem kui allatulek, kuna alla tulek hakkas põlvedele ja lahtised kivid tegid selle raja päris ohtlikuks. Ikkagi oli see väga hea kogemus ja lähme teinekordki :)

Järgmiseks on meil plaan minna Valenciat avastama, kuigi lubas jahedaid ilmasid, eks näis :) Adios.