Me reedel ei viitsinud minna ning kavatsesime minna siis laupäeval. Kaijo oli juba eelnevalt valmis vaadanud koha, kuhu auto parkida. Parkisime oma auto kaubamaja kõrvale. Kaubamajas oli hetkel Fallase festivali traditsiooniliste riiete ja kujukeste (mis hiljem põlema pannakse) näitus. Naisi, kes neid riideid kannavad, nimetatakse falleradeks ja neid kujukesi falladeks.
taolised kiujud (fallad) ongi mööda linna laiali, mis hiljem põlema süüdatakse. Need olid tehtud vahtplastist.
fallad
festivali traditsioonilise riietuse üks näidetest, aga neid on erinevate mustrite ja värvidega.
Hakkasime siis linna poole liikuma, Esimene asi, mis kohe üle tee jäi oli Ciutat de les Arts i les Ciències (multifunktsionaalne linnak, kus on kino Imax, laserlavastuste teater, planetaarium, interaktiivne teadusmuuseum, ooperiteater jpm.)
L'Àgora – spordi- ja kontserdisaal.
lift :)
L'Umbracle – galerii, aed
El Museu de les Ciències Príncipe Felipe – interaktiivne teadusmuuseum
see esimene hoone, mis pildilt paistab L'Hemisfèric – kino Imax, laserlavastuste teater, planetaarium, taga on El Palau de les Arts Reina Sofía
L'Umbracle, me nägime siin jälle papagoisid ka, neil oli lausa pesa sinna sisse ehitatud
El Palau de les Arts Reina Sofía – ooperiteater, teatrilava
Seal oli tegelt väga ilus jalutada ja seal oleks palju näha olnud, aga me tahtsime seekord festivali minna vaatama. Nendesse honnetesse sisse läheme vast kunagi hiljem. Järgmisena suundusime Jardín del Turia aeda, mis oli 9 km pikk. Me kõndisime vist poole peale umbes, kuna seal toimus festival.
ägedad puud on siin Hispaanias, nagu õudusfilmides :D
siin oli selline suur liuväli, mis meenutas pikali olevat meest, igalt poolt sai köitega üles ronida ja alla lasta. Ronisin ka üles ja lasin alla :) päris vahva oli.
kui päike purskkaevu peale paistis, siis oli ka vikerkaart näha ^^
igal pool olid tiigid
igal pool pargis tegid inimesed piknikku ja lasid rakette. Meie imestuseks lasid väikesed lapsed rakette ja veel suvalistes kohtades, kus inimesed liikusid. Nende jaoks oli see normaalne. Vanemad annavadki lastele neid ise kätte ja siis vaatavad, et oi kui armas mu lapsuke pani raketi põlema. Uskumatu!
Ja varsti jõudsimegi rongkäigu juurde, kus fallerad marssisid. Mõnel olid kärud, kus olid lapsed sees ja mõned olid niisama. Kõigil olid erinevad värvi ja erinevate mustritega kleidid. Peas olid neil loorid ja ees põlled. Tuleb välja, et üks kleit maksab umbes 5000 € ja enda sättimine võtab aega mingi 3 tundi ja need kleidid on väga rasked. Neil on käes nelgid, mille nad viivad Hüljatud Neitsile, kes on selleks päevaks katedraali ette toodud. Seal ees nad siis nutavad ja on tänulikud neitsile kõige eest. Rahvariideid kandsid nii lapsed kui täiskasvanud. Minu jaoks tundus see rohkem selline venelaslik. Kui meie pidime Eesti laulupeo rongkäigus ilusti rivis püsima, siis nemad marssisid jumalast savilt seal. Mõni suitsetas, mõni jõi midagi pudelist, mõni passis telefonis. kõik oli kuidagi korrapäratu. Tegin neist pilte ka, aga need ei tulnud väga head kahjuks.
Fallerad
Lapsi oli kärus ka igas vanuses.
Tahtsime minna kuskile poodi, aga tänavad olid kõik rongkäigu pärast kinni ja ligipääs igale poole oli peaaegu võimatu. Lõpuks kui meil kõht tühjaks läks ja me ühe mäki leidsime enda lähedalt, siis sinna saamine oli ikka paras pähkel. Teisele poole tänavat sai ainult mõnest üksikust kohast ja selleks pidi pika maa maha kõndima ja siis ka ootama, kuni politsei sind lõpuks üle laseb. Hispaanlased ise läksid ka närviliseks seal ootamisest ja hakkasid kõva häälega nõudma, et teisele poole teed saada. Lõpuks kõik lihtsalt läksid, politsei ei suutnud seda rahvamassi peatada ka. Mäkis oli küll palju rahvast, aga saime siiski istuma. Mujal restoranides oli festivali raames väga kallis. Jalutasime pärast seda mitu km maha ja uurisime Valencia kesklinna. Rahvast oli väga palju ning liikumine oli raskendatud. Kesklinn oli muidu väga ilus ja seal oleks palju, mida vaadata. Kartsime rakette, mis igal pool tänavate peal paukusid. Mõned olid seal oma koerte ja lastevankritega, mis polnud minu arust üldse hea mõte, kuna need paugud olid nii kõvad ja ohtlikud. Kuna kesklinnas polnud ükski toidupood lahti, siis läksime auto juurde tagasi, mis asus jälle mingi 5 km kaugusel. Ostsime sealt süüa ja alkoholi. Seal kaubamaja toidupoes müüdi isegi siidrit. Juhhuu. Olime natuke aega autos, kuna jalad olid jalutamisest nii valusad juba. Olime mingi 10 km maha kõndinud juba. Leppisime kokku mu tuttavaga, kellega ma tutvusin Rovaniemis praktikal olles, et saame kesklinnas kokku. Ta olevat seal oma poisi ja kahe sõbraga. Nad saatsid meile oma aadressi ning sinna oli ka meil umbes 4 km. Panime ennast soojemalt riidesse, kuna kell oli juba 21 ja õues oli juba jahedamaks läinud. GPS juhatas meid siis sihtpunktini. See pidi asuma jõe ääres, aga me olime enda arust ikka sealt väga eemal. Kui ma vahepeal Raquelile pilte saatsin tänavast, siis ta ei tundnud neid kohti ära ja küsis, kas oleme ikka õigel teel, et see neist ikka päris kaugel. Kohale jõudes ma kartsingi, et olen midagi valesti pannud, kuna see ei tundunud üldse õige koht olevat ning jalad olid ka juba niiiiiii valusad. See maa tundus pikem kui 4 km, kuna pidime mõnest kohast ringiga minema, kuna mõned tänavad olid suletud festivali tõttu. Arvasime, et peame teise linna otsa tagasi sõitma. Saatsin siis Raquelile pilte oma praegusest asukohast. Lõpuks ta ütles, et ta on ikkagi meie lähedal ja kuulsin järsku, et keegi hõikab mu nime. Läksime siis teisele poole teed, kus ta poiss hakkas kohe mind põsele musitama ning Raquel musitas Kaijot :D See oli suht ettearvamatu, aga nii on siin tavaks.Suundusime siis pizzarestorani, kus nad oma sõpradega istusid, Seal saime jälle musisid :D . Rääkisime, miks Hispaaniasse kolisime jms. Kui nad küsisid, kus me ööbime, siis nad imestasid kui ütlesime, et magame autos :D Öösel pidi võimas ilutulesik olema ja nad ütlesid, et peame juba varakult kohale minema, et head kohta saada, kust vaadata. Nad ise ütlesid ka, et me peame seal väga ettevaatlikud olema rakettidega, mida tänaval lastakse.Suur ilutulestik oli tõesti võimas ning kestis umbes 20 minutit. Kõige võimsam ilutulestik, mida ma elus näinud olen. Nii värviline. Lõpus olid sellised kõvad paugud, et selline tunne oli nagu oleks sõda lahti läinud :D
Raqueliga :)
Ilutulestikust on ka video tehtud https://www.youtube.com/watch?v=QXeZo28pdkk
Pärast seda suundusime metroo poole, kuhu Raquel ja ta poiss Jota meid saatsid. Kuna me ei suutnud enam ise kõndida väga. Jalad olid nii valusad. Olime kõndinud kokku täna umbes 20 km!!! Neil oli metroo sõidukaart ning nad saatsid meid metrooga meie peatusesse ning hiljem sõitsid ise tagasi. Uskumatu kui abivalmid inimesed nad ikka on. See oli nii armas :) Sealt edasi oli meil vist ainult 1,5km autoni. Issand, millised olid tänavad. Keegi oleks nagu prügikastid ümber kallanud. Ja see kõik juhtus paari tunniga, sest enne kesklinna poole kõndides polnud veel midagi hullu. Sellist sodi ma pole ikka mitte kunagi näinud. See sarnanes Soomes Vappule, aga see oli minu arust isegi hullem. Terve öö sõitsid kiirabiautod ja tuletõrjeautod ringi. Raqueli poiss ütles, et see on tavaline selle festivali puhul. Kui ta väikene oli nii umbes kümnene, siis ta eakaaslane lasi omal raketiga sõrmed otsast. Seal juhtubli just lastega kõige rohkem õnnetusi. Hispaanias on küll sama seadus, et lapsed ei saa rakette osta,aga ikkagi annavad lapsevanemad need lastele mängida. Nägime siis eemalt ka, kuidas rakett mööda maad ettearvamult kulges ning inimesed lihtsalt eest hüppasid ja siis lasid uuesti sama raketi pargis lahti ja nii terve õhtu. Väga jube. Kuna me olime nii väsinud, siis otsustasime koju sõita siiski. Valencia on meist ainult tunni kaugusel.
Järgmisest päevast, kus kujud põlema pannakse, järgmises postituses :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar