Meie elu Gandias :)

Nunii lõpuks on siis aeg teile kirjutada oma korterist ja näidata teile ka pilte meie elamisest :)
Võib-olla on teile jäänud mulje nagu mulle ei meeldiks mu uus korter. See pole päris nii. Loomulikult on igal asjal hea ja halb pool, nii ka sellel korteril. Negatiivseks tooksin, et korter on väga niiske, aga nu see on vist igal pool Hispaanias nii. Teiseks on siis külm. Meil on kogu-aeg gaasikamin sees, mis ei hoia väga sooja. Me kütame ainult elutuba ehk siis teine tuba ja vannituba on täiesti külmad. Me kuulsime, et Hispaanias ei pidavatki eriti keskküttega kortereid olema, mis on imelik, sest neil on ka ju ikkagi talvel siin päris jahe. Kui me oleme linna peal jalutanud, siis absoluutselt kõigil on rulood ees ning elavad nagu oma urus seal. Meie ikka tahame omale päikest tuppa lasta, et soe oleks, aga nemad millegipärast mitte. Kolmandaks tuleb kraanist kloorivett ehk siis me ei saa seda joogiveena kasutada, vaid peame eraldi vett ostma poest. Samas on kloorivesi ka hea, kuna  katlakivi pole ma siin korteris veel märganud Neljandaks on Playa de Gandia hetkel suhteliselt vaikne ja tühi. See on rohkem turismipiirkond ning sellepärast on pooled poed ja restoranid hetkel suletud. Tunduks nagu meie linnaosa on välja surnud võrreldes vana Gandia linnaosaga. Kui seal oleme käinud, siis seal ikka elu käib täie hooga.
Miks mul oleks kahju kui ma peaksin siit välja kolima, on see et see on välimuselt päris ilus korter ning siin on kõik vajalik juba sees olemas (kuna see ongi mõeldud turistidele välja üürimiseks suvel ja sellepärast peamegi me siit juba mais välja kolima kui hooaeg hakkab). Teiseks mulle meeldib see merevaade, mis siit rõdult avaneb ning ka see, et meil on hea suur rõdu ning laud koos toolidega, et me saaks hommikukohvi siit nautida. Hetkel pole seda veel teinud, kuna ilmad pole veel nii soojad :/ Kolmandaks meile meeldib see, et siin on vaikne. Naabreid eriti ei kuulegi, ainult seda kui ülemine naaber igal õhtul mööblit ringi tõstab, vot see käib küll närvidele, aga see ei kesta õnneks kaua :) Kuna me elame nii kõrgel, siis on merekohinat ja autode müra ka siia vähem kosta. Üldiselt oleme siiski korteriga rahul :)
Aga pildid siis meie korterist ...

Külalistetuba, kuhu me siis külaised mahutame :)

vannituba

meie nunnu köök ja ees on siis see gaasikamin, millega me kütame

elutuba

rõduuu

Räägin siis sellest ka, millega me siin vahepeal tegelenud oleme. Mina teen iga hommik siis trenni (30-päeva challange), täna oli juba 8 trennipäev. Oleme 2 korda kõndinud teise linna, mis teeb siis edasi-tagasi 9-10 km mööda liivaranda, kus pole just kerge kõndida, aga vähemalt on huvitav. Avastasime, et see teine linn on veel rohkem välja surnud kui meie rajoon :D aga samas oli ilusam ja tundus kuidagi kodusem. 

seal see teine linn paistabki :P tundus lähemal kui tegelt oli, sest majad on kõrged.

merest teisele poole jäävad mäed

meie linn 

käisime vahepeal ja vaatasime, kuhu see tee viib, aga kuskile ei viinud :/ viis kuskile kõrkjatesse, kus oli kari autosid meestega, ega me seal kaua ei olnud :D

ja oi üllatust kui tuli välja, et otse ei saagi teise linna, vaid peab ringiga minema silda otsima :D sild oli mingi 1 km kaugusel

tagaijõudes oli juba pime :p meie Playa de Gandia siis 

Iga-päev oleme ka telefoni appist hispaania keelt õppinud, millega läheb ka paremuse poole ja hakkame juba ümbritsevast aru saama :D:D jeiii. Oleme hakanud rohkem puuvilju sööma ja smuutisid tegema. Täna käisime linnavalitsuses, et registreerida end Gandia elanikeks. Sellega oli ka jälle paras asjaajamine, kuna keegi jälle inglise keelt ei osanud. Õnneks 1 mees siiski oskas ning juhatas meid õigesse kohta, kus me siis saime selle ära tehtud, seal muidugi pidi ka üks klient tõlkima vahepeal, et see naine meist aru saaks :D 

meil kasvavad siin sellised puud, kust ripuvad mingid oksad alla nagu nöörid :p

draakonlille põõsas

vast saate aru, mis lillega tegu :)

see on siis Gandia linnavalitsus

Linnavalitsuse kõrval oli selline ilus kirik :)

Aga eks me kirjutame jälle kui midagi uut ja põnevat toimub ;) Adios, amigos ;)

Päev Benidormis :)

Ärkasime jälle varem, et oma toimetustega valmis jõuda, kuna täna läheme ju ühele eestlasele ja ta ukrainlasest naisele külla, kes elavad Benidormis. See asub meist 85 km kaugusel kui me ei lähe mööda tasulist kiirteed, mida me ei teinud loomulikult. Nimelt kirjutasime me Hispaania foorumisse, et sooviks mõne eestlasega siin kokku saada ja Hispaania elust-olust rääkida. Meile vastas Rein, kes kutsus meid endale külla. Kui hommikusöök söödud,  tegin trenni ka nagu iga hommik.

Panime oma GPSi sisse nagu ikka ja hakkasime sõitma. Olime siis natuke linnast välja saanud kui näeme jälle tüdrukuid tee ääres. Kaijol oligi esimene päev Hispaaniasse jõudes õigus. Need ongi prostituudid, kes maanteede ääres seisavad nappides riietes. Mõni on ka tavalistes riietes. Hispaanias on prostitutsioon lubatud nagu me teada saime.
Tee sinna oli ka megalahe ja samas õudne. Jälle olid mäed igal pool ja tee äärtes sellised kuristikud, et see on lausa õudust tekitav. Teed on ka väga käänulised, et annab ikka kurvi välja võtta, õnneks on Kaijo hea sõitja J Tegin ka pilte nagu ikka :D

siin on ka näha, kuidas neil on majad ehitatud kaljudesse

väga paljud tunnelid on kaljude sees :)

koobas mäe sees

Me sõitsime läbi ka sellisest linnast nagu Altea. Meile hakkas seal nii meeldima, et mõtlesime, et kui meil siin korteris üürileping ära lõppeb, siis kolime sinna võib-olla. Palju pilte ma ei saanud teha, aga mõned neist on siin.

Rohkem pilte selle linna kohta leiad siit https://goo.gl/3bxztf

Ja jõudsimegi lõpuks Benidormi :) 

Seal olid megakõrged hooned, mõnel oli lausa 40 korrust!!!

Parkisime oma auto ära ning hakkasime otsime õigest hotelli, kuhu me minema pidime. Tuli välja, et nad hetkel peatuvad hotellis. Aknast vaadates tundus, et on nii soe ilm. Kraadiklaas näitas ka 20 kraadi ja inimesed käisid lühikeste varrukatega. Läksin mina ka siis õhukese tagiga, aga polnudki nii soe kui alguses paistis. Leidsime õnneks hotelli kohe üles ning Rein ootaski meid juba vastas. Ta tutvustas meid oma sõbrale Pedrole, kes oli nende hotelli tööline. Natukese aja pärast saime ka ta naisega tuttavaks. Ta rääkis ainult vene keelt, aga õnneks saime me üksteisest siiski aru :)  Istusime õue päikese kätte, et rääkida Hispaaniast. Tuli välja, et nad enne elasid Barcelonas ja nad on siin olnud kõigest 2 kuud.  Neil käib seal inglise keelne leht isegi ja paljud räägivad seal inglise keelt. Sealt oleks meil hea ka töökuulutusi otsida. Rääkisime ka tööst ja võib-olla saame isegi nende kaudu tööd, eks näis :) See oli esimene koht, kus ma siidrit sain osta. Ma ei ole mitte üheski poes veel siidrit näinud :/ mis on väga kummaline. 

Kuna istudes hakkas jahe ja kõhud olid juba tühjad, siis läksime jalutama linna peale, et head söögikohta leida. Kuna oli siesta, siis olid jälle kõik kohad kahjuks kinni või siis sai sealt ainult juua osta. Elu seal muidugi käis võrreldes Gandiaga. Seal oli palju riidepoode kahel pool ja turiste oli ka palju.

Ma ei teagi, miks ma seal rohkem pilte ei teinud, olin ise rohkem seal melu sees :)

 Seal ei vaadatudki meid teistmoodi kui Gandias. Meie linnas käib elu alles suvel, siis kui turistid tulevad. Praeguste külmade ilmadega on peaaegu kõik poed ja söögikohad kahjuks kinni ning inglise keelt ka keegi ei oska :( mõni üksik ainult. Aga nu seda ma teadsin tegelikult juba enne siia kolimist. Mõtlesimegi Kaijoga, et Benodormis oleks meil lihtsam võib-olla tööd leida, kuna siin räägitakse inglise keelt. Kui me olime juba mitu km maha kõndinud linna peal, leidsime siiski ühe Aasia restorani, kuhu me maha istusime. Meid tervitati viisakalt ning juhatati lauda. Seniks kui me toite ootasime, toodi meile hiina krõpsud. Mmm, need on nii head, neid müüakse siin isegi poodides. Eestis ma pole neid poeletitdel kahjuks näinud. Rein ja ta naine tellisid 3-käigulise lõuna ning nemad said peaaegu kohe toidu kätte. Nendel oli esimene söök söödud ja neile toodi juba teine käik ette, aga meie ikka istusime seal ja ootasime...kartsime, et meid on juba ära unustatud. Õnneks toodi ikka meile ka, öeldi, et selepärast läks aega, et nad tahtsid tuua pearoa samal ajal, mis teistelegi. Noh jah. Söök oli ka kahjuks väga maitsetu ning mina, kes ma tavaliselt restoranides soola juurde ei pane, panin nüüd seda ohtralt, niiet Rein ka vaatas silmad punnis peas, et mida ma teen. Lõpetuseks võtsime jäätised ja siis küsisime arve. Arve pandi meile kokku ning öeldi, et las Papa maksab :D Rein on keskealine mees ning arvati vist, et me oleme mingi perekond :D Igatahes maksime arve ära ning siis toodi meile 2 jooki lauda 4 pisikese pitsiga. See pidi olema hispaanlaste traditsioon. Hetkel ei tule selle nimi meelde, kuidas seda traditsiooni nimetati. Igatahes see ilma alkoholita magus jook on virsikumaitseline ja teine oli alkoholiga ning sellise kummalise maisega, aga hea :) võtsime ikka mitu pitsi kohe :D 

Pärast seda kutsusid nad meid enda juurde hotelli. Nad elavad 8.korrusel. Neil on iumbes taoline korter nagu meil. Nende rõdult oli vaade selline.

Siin mängiti jalgpalli

Kuna oli laupäev, siis nad kutsusid meid edasi peole ka, et saame isegi sinna ööseks jääda, aga me läksime ikkagi seekord koju, kuna meil polnud ka vajalikke asju kaasas. Aga me lubasime, et näeme üksteisteist uuesti järgmine laupäev, mil toimub eestlaste pidu, kus me siis tähistame EV sünnipäeva :) 

Pimedas sõita nendel kurvilistel teedel oli ikka megaõudne, vahepeal ei näinud üldse teed kui see kuskil kurvi taga oli :P Aga ümberringi oli kõik nii ilus ja valgustatud. Kahjuks mu telefon ei taha väga pimedas pilti teha ja nu läbi autoklaasi on ka halb, niiet tagasiteest mul pilti pole :D

Ma tean, et lubasin juba ammu näidata pilte meie korterist, aga järgmises postituses teen seda kindlasti ;) seeya :)

Päev sellest, kuidas me politseis käisime

Ärkasime jälle varakult, et politseisse minna ja üritada NIE-kood ära teha, mis on siin Hispaanias elavatele välismaalastele mõeldud isikukood.

Selleks pidime sõitma vanasse Gandiasse (meie elame uuemas rajoonis). Kuna GPS ei leidnud jälle seda aadressi ja netiga on ka meil nagu ta on, siis pidin ma kaardilugeja olema. Tuli välja, et ma sain oma tööga päris hästi hakkama. Juhatasin meid ikka õigesse kohta. Parklas oli üks vanem hispaania naisterahvas, kes teretas meid sõbralikult. Tuli välja, et ta oli parklahoidja-reguleerija. See tundus küll suht mõttetu töö, kuna kõik parkisid ikka sinna, kuhu ise tahtsid. Aga nu tädike tundus ise rõõmus ja põhiline, et tööd on eksole J

Jõudsime siis politseijaoskonda, kus käis tihe sagimine. Seal oli palju välismaalasi. Me pidime võtma järjekorranumbri, aga me ei saanud absoluutselt aru, mis järjekorraski me peaksime seisma, et seda NIE-koodi saada. Kõik tundus liiga keeruline. Küsisime siis koridoris seisvatelt politseinikelt, kas keegi oskab inglise keelt. Kõik küsisid siis üksteiselt, kas keegi neist oskab, Tuli välja, et mõni oskas natukene. Üritasime siis neile seletada, et meil on vaja NIE-koodi ja mis me selleks tegema peame. Me teadsime, et meil on vaja võtta sealt paber, mida saaks kodus täita. Sellepärast me tegelikult sinna läksimegi. Lõpuks nad siis arutasid seal omavahel, mida meil kõik vaja läheb ja kuidas nad meile seda seletavad inglise keeles. Igatahes helistasid nad seal päris mitmesse kohta ja sahmerdasid ringi :D Ma tahtsin juba ammu vetsu minna, aga seal majas vist polnud. Küsisin ühelt politseinikult, aga ma ei tea, kas ta ei saanud minust aru või seal tõesti polnud külastajatele vetsu. Lõpuks anti siis telefonitoru Kaijole ning räägiti inglise keeles, mida meil NIE-koodiks vaja läheb. Seejärel toodi meile need paberid, mille peame ära täitma ning vastuvõtuaeg, mille me saime alles märtsiks. Selleks ajaks peame me ka olema endale töö leidnud. Arvasime kogu-aeg, et ilma selle isikukoodita me tööle ei saa, aga nu vot siis. Hoopis vastpidi.

Pärast seda tulime koju, et trenni ja süüa teha. Kusjuures mul eilsest trennist olid lihased ikka päris valusad, niiet järelikult aitas J 

Kaijo avastas järsku, et tal on rahakott kadunud. Otsisime seda siis igalt poolt- nii kodust kui ka autost, aga ei midagi. Kartsime, et äkki kukkus seal mäe peal pükste taskust välja kui pilti tegime. Läksime siis auto peale, et sinna sõita, aga me ei teadnud ju täpset aadressigi ja sinna sõit ei ole kerge, kui siin on iga natukese aja tagant ringteed, kus sa pead mõtlema, mis teeotsast nüüd ära keerata. Õnneks leidsime ikka koha üles, aga rahakotti polnud kusagil. Mõtlesime siis uuesti kodus kõik läbi tuhlata, kuna kuskil mujal ta ka olla ei saanud kui just keegi seda mäe otsas pihta ei pannud, mis oleks ka suht tõenäoline olnud arvestades seda kui asustatud see koht oli. Õnneks aga leidis Kaijo oma rahakoti kodust diivani vahelt üles. HAPPY DAY!!! :D

Ostsime tee pealt toidupoest sellise mängu nagu JENGA.

 Tegime omale siis kokteile ja mängisime seda terve õhtu otsa. Päris fun oli :D Kuulasime ka raadiot, ning avastasime, et siin on selline raadiojaam nagu Maxima FM :D:D:D ja sealt tuli päris head muusikat isegi. Me enne arvasime, et oleme siin 12. korrusel üksi, siis nüüd on see asi muutunud. Meil siiski elavad kõrval mingid naabrid. Enam polegi nii vaikne siin kui enne, mis on natuke sad, aga pole hullu J Ostsime omale poest 3 niiskuseimajat ning loodame, et enam pole aknad hommikul nii märjad  ja saab juba inimeste moodi elada. 

vot nii niiske meil ongi siin ...

Meil pesud kuivasid ka restil mingi 3 PÄEVA!!! Sest siin on nii niiske lihtsalt ja nad ei kuiva ära, mis siis, et nad on meil vahel ka rõdul. Homme läheme ühele  eestlasele külla, kelle naine on ukrainlane  ja vaatame, kuidas nemad elavad siin J aga sellest juba homme ;) head und!!!

Käisime mägedes :)

Elutoas diivanil oli ikka palju parem magada kui magamistoas. Ärkasime puhanuna ja ilma äratuskellata. Ainuke asi, et siin on ikka nii niiske. Aknad olid ikka täiesti märjad, mis on vastik, aga õnneks toas nii külm polnud kui päeva jooksul, kuna päike soojendab hommikul. Kuna eile oli jutt, et läheme hommikul jooksma, siis nii saigi tehtud.

Kähku panime trenniriided selga, banaan hambusse ja minekut. Nu ja sain mina natukene joostud kui tunnen, et sääremari läheb krampi. Venitasin siis seda natukene, aga nu ikka oli valus joosta. Lõpuks lõin siis käega ning Kaijo pidi üksi jooksma minema. Nägin, kuidas ta mere ääres liiva sees jooksis, oh nii kadedaks tegi, aga ma ise tulin koju lihaseid tegema siis. Võtsin 30 päeva challange vastu. Loodan, et hakkan seda ikka iga-päev tegema ka :D Igatahes pärast seda tunne oli hea, niiet homme jälle. Homme tahaks samas jooksma ka minna, loodan, et seekord õnnestub ja jalad ei vea mind alt.

Pärast seda oli Kaijol plaan mind kuskile viia, aga enne seda käisime veel shoppamas hädavajalikke asju ja võtsime kütet, et minna mägedesse. Kui me esimesest tõusut juba üles läksime, siis mul oli juba süda saapasääres, sest see oli nii õudne. Auto oli ikka täiega püstloodis. Teed olid seal ka väga käänulised ja kitsad. Vahepeal meil ikka andis seal oma suure autoga manööverdada. Meie imestuseks oli terve mäekülg maju täis kuni tipuni välja. Niiet me saime vaid korra autost välja tulla, et seda vaadet nautida ja ka paar pilti klõpsata. Me mõtlesime, et need hispaanlased küll normaalsed pole, kes siin elavad, kuna ma kartsin juba praegu seal olla, aga nemad veel elavad seal. Autot pargiti ka kalju servale väiksesse boxi, mis oli täpselt auto suurune. Seda ei usukski kui oma silmaga ei näe. 

sellised kitsad ja järskude kallakutega teed olidki, kuigi siit pildilt ei saa vb sellest aru..

Majad olid muidu väga ilusad. Alla läksime teist teedpidi, kust jõudsime krematooriumini. Sealt panime muidugi mööda ning sellega meie seiklus piirduski ning suundusime kodu poole. Teinekord üritame leida mäe, mis on vähem asustatud ja kõrgem. Kuigi mina ei tea, kuidas ma sinna veel julgen minna kui juba see mägi tekitas minus külmavärinaid.

Kodus tegime süüa ja kokteile ja olime niisama mõnusad. Mul muidugi ei tulnud jälle öösel und ning vahtisin lakke mitu tundi, aga lõpuks jäin ka mina magama....head und...

13 päeva ilma suitsuta juba :O juhhuuu

Avastame Gandiat :)

Ärkasime siis täna oma uues kodus, nu ma ei tahtnud kohe üldse ärgata. Kael oli kange ja enesetunne polnud ka hea. Kaijo ütles, et tal jäi ka kael kangeks siin voodis. Arvatavasti sellest, et akna vahelt puhus nii palju külma peale...Siin korteris on ikka päris külm ja niiske. Käime siin pusaga toas ringi ja isegi fliis on peal. Pidevalt on gaasikamin sees, sest muidu hakkab liiga külm.
Sõime, panime riidesse ja jalutasime kesklinna poole pangaautomaati otsima, kuna meil oli sularaha vaja. Espaturist näidati kaardi pealt, kus need olema peaksid. Ilm oli ilus, nii kuskil 14 kraadi ja päike paistis kohati. Jalutasime mööda ranna promenaadi linna poole. Terve rannaäär on riide- ja pudi-padipoode täis. Õnneks leidsime peagi pangaautomaadi üles, Pärast seda mõtlesime tagasi minna teist teed pidi. Siin on päris palju puuvilja-juurvilja poode, aga sees haiseb täiega kloori järgi, mis meile üldse ei meeldi ja siis ei ole väga tahtmist sealt söögikraami ka osta. Otsisin jälle igalt poolt oma laimi, aga seal ka polnud :D Leidsime hoopis poe, kust julgesime  lõpuks osta omale sim-kaardi, kus oli 3GB 15 €. Oli küll kallis, aga vähemalt on meil nüüd nett. Natuke maad edasi avastasime sellise korralikuma toidupoe. Kaijo avastas, et sees on tasuta WIFI, kohe kui sisse saime, hakkasime oma telefone näppima. See oli suht tobe, aga mis teha kui meil kuskil mujal netti pole. Ja seal poes oligi LAIMI!!! Ja sealt leidsime ka päikesekuivatatud tomati purgi, Juhhuuu..aga basiilikut ei leidnud ma ikkagi kuskilt. See oli küll kallis pood, aga seal oli kõik vajalik olemas. Koduteel kohtasime jälle mitut kodutut  kassi. Ühte mahajäetud hoone juurde oli neile kassikrõbinaid jäetud terve suur kopsiku täis. Kuna me olime juba väsinud ja kõhud olid tühjad, suundusime koju süüa tegema ja niisama chillima. Meil tahtis ka prügi välja viimist, aga kõige naljakam on see, et me ei tea, kus prügikast asub. Sõitsime siis liftiga keldrikorrusele Seal oli parkla ja mingi miljon halli ust, kuhu polnud midagi kirjutatud. Sealt sai edasi minna meie maja taha, kus asus meie maja bassein ja tenniseväljak.

meie maja bassein

ja tenniseväljak

 Me polnudki veel maja taha jõudnud, niiet oli tore, et saime ka seal ära käidud, aga prügikaste polnud ikka kusagil. Läksime siis liftiga üles tagasi, sest trepist minnes tulid meile trellid vastu ja meil polnud võtit, millega seda  avada :D Läksime küsisime siis Espaturist, et kus me prügi saame viia, siis tuli välja, et maja ees keset tänavad on hoopis prügikastid. Neil oli mingi 4 erinevat prügikasti. Ka pakend, biojäätmed, klaaspudelid ja segajäätmed.
Kaijo tegi ettepaneku randa jalutama minna, aga kuna mina kirjutasin oma blogi, siis läks mul oodatust kauem aega ning õues polnud enam nii ilus ilm kui enne. Päike siiski veel paistis natuke ja meri oli meeletult ilus. Korjasime mere äärest ka paar teokarpi omale koju, Jalutasime Playa de Gandia majade lõpuni ja siis tulime mööda promenaadi tagasi, Kõikjal oli meeletult ilus. Igal pool olid palmid ja meri :)

Siin maja ees olid huvitavad palmid, mis nägid välja nagu lilled :)

See ring tuli meil kokku umbes 4 km. Mõtlesime, et kuna pole ammu trenni teinud, siis peaksime kindlasti homme jooksma minema.
Kuna magamamistoas oli halb magada, sest seal on 2 eraldi voodit, mille me lükkasime kokku, siis see öö üritame magada elutoas, kus on lahtikäiv diivan. Seda tuba me kütame ka kogu-aeg ehk siis siin on soojem ka. Homseni :)