Päev sellest, kuidas me politseis käisime

Ärkasime jälle varakult, et politseisse minna ja üritada NIE-kood ära teha, mis on siin Hispaanias elavatele välismaalastele mõeldud isikukood.

Selleks pidime sõitma vanasse Gandiasse (meie elame uuemas rajoonis). Kuna GPS ei leidnud jälle seda aadressi ja netiga on ka meil nagu ta on, siis pidin ma kaardilugeja olema. Tuli välja, et ma sain oma tööga päris hästi hakkama. Juhatasin meid ikka õigesse kohta. Parklas oli üks vanem hispaania naisterahvas, kes teretas meid sõbralikult. Tuli välja, et ta oli parklahoidja-reguleerija. See tundus küll suht mõttetu töö, kuna kõik parkisid ikka sinna, kuhu ise tahtsid. Aga nu tädike tundus ise rõõmus ja põhiline, et tööd on eksole J

Jõudsime siis politseijaoskonda, kus käis tihe sagimine. Seal oli palju välismaalasi. Me pidime võtma järjekorranumbri, aga me ei saanud absoluutselt aru, mis järjekorraski me peaksime seisma, et seda NIE-koodi saada. Kõik tundus liiga keeruline. Küsisime siis koridoris seisvatelt politseinikelt, kas keegi oskab inglise keelt. Kõik küsisid siis üksteiselt, kas keegi neist oskab, Tuli välja, et mõni oskas natukene. Üritasime siis neile seletada, et meil on vaja NIE-koodi ja mis me selleks tegema peame. Me teadsime, et meil on vaja võtta sealt paber, mida saaks kodus täita. Sellepärast me tegelikult sinna läksimegi. Lõpuks nad siis arutasid seal omavahel, mida meil kõik vaja läheb ja kuidas nad meile seda seletavad inglise keeles. Igatahes helistasid nad seal päris mitmesse kohta ja sahmerdasid ringi :D Ma tahtsin juba ammu vetsu minna, aga seal majas vist polnud. Küsisin ühelt politseinikult, aga ma ei tea, kas ta ei saanud minust aru või seal tõesti polnud külastajatele vetsu. Lõpuks anti siis telefonitoru Kaijole ning räägiti inglise keeles, mida meil NIE-koodiks vaja läheb. Seejärel toodi meile need paberid, mille peame ära täitma ning vastuvõtuaeg, mille me saime alles märtsiks. Selleks ajaks peame me ka olema endale töö leidnud. Arvasime kogu-aeg, et ilma selle isikukoodita me tööle ei saa, aga nu vot siis. Hoopis vastpidi.

Pärast seda tulime koju, et trenni ja süüa teha. Kusjuures mul eilsest trennist olid lihased ikka päris valusad, niiet järelikult aitas J 

Kaijo avastas järsku, et tal on rahakott kadunud. Otsisime seda siis igalt poolt- nii kodust kui ka autost, aga ei midagi. Kartsime, et äkki kukkus seal mäe peal pükste taskust välja kui pilti tegime. Läksime siis auto peale, et sinna sõita, aga me ei teadnud ju täpset aadressigi ja sinna sõit ei ole kerge, kui siin on iga natukese aja tagant ringteed, kus sa pead mõtlema, mis teeotsast nüüd ära keerata. Õnneks leidsime ikka koha üles, aga rahakotti polnud kusagil. Mõtlesime siis uuesti kodus kõik läbi tuhlata, kuna kuskil mujal ta ka olla ei saanud kui just keegi seda mäe otsas pihta ei pannud, mis oleks ka suht tõenäoline olnud arvestades seda kui asustatud see koht oli. Õnneks aga leidis Kaijo oma rahakoti kodust diivani vahelt üles. HAPPY DAY!!! :D

Ostsime tee pealt toidupoest sellise mängu nagu JENGA.

 Tegime omale siis kokteile ja mängisime seda terve õhtu otsa. Päris fun oli :D Kuulasime ka raadiot, ning avastasime, et siin on selline raadiojaam nagu Maxima FM :D:D:D ja sealt tuli päris head muusikat isegi. Me enne arvasime, et oleme siin 12. korrusel üksi, siis nüüd on see asi muutunud. Meil siiski elavad kõrval mingid naabrid. Enam polegi nii vaikne siin kui enne, mis on natuke sad, aga pole hullu J Ostsime omale poest 3 niiskuseimajat ning loodame, et enam pole aknad hommikul nii märjad  ja saab juba inimeste moodi elada. 

vot nii niiske meil ongi siin ...

Meil pesud kuivasid ka restil mingi 3 PÄEVA!!! Sest siin on nii niiske lihtsalt ja nad ei kuiva ära, mis siis, et nad on meil vahel ka rõdul. Homme läheme ühele  eestlasele külla, kelle naine on ukrainlane  ja vaatame, kuidas nemad elavad siin J aga sellest juba homme ;) head und!!!