Päev 2 Rootsi-Taani

Hommikul ärkasin selle peale, et Kaijo tuuseldas kajutis ringi, hakkasin ka siis ennast sättima, kuna arvasin, et kell juba nii palju. Pärast siis tuli välja, et meil oli aega küll ja veel ja ma oleksin saanud veel puhata.  Öösel ei tulnud mul ka üldse und, laev kõigutas nii mis hirmus ja süda oli paha, mingid purjus turistid ka karjusid seinte taga. Meil oli aknaga kajut ning vahepeal oli ilus laineid vaadata   Magama sain alles 1 ajal,kuna tegelesin oma blogiga, et see õigel ajal üles saada nagu lubasin, aga laeva wifi oli nii aeglane, et see laadis neid pilte mingi tund või rohkem. Lõpuks panin siis oma telefoni neti tööle, et asi kiiremini läheks.  Jamasin, mis ma jamasin, aga valmis ma ta sain :D

Kuna õues oli jällegi nii ilus ilm, siis läksime tekile seda vaatama. Vaade oli tõesti võimas ja tekitas sellise mõnusa vaba tunde.  Kuna tuul oli päris jahe, siis ime, et me suutsime seal üdse pool tundi vastu pidada. Aga sellistel puhkudel , kus kõik on uus ja huvitav, ei kõigutanud see külm ka meid nii väga.

  Läksime oma kajutisse tagasi, kuna kell 10 pidime saabuma, aga nu me saime laevast välja alles mingi pool tundi hiljem.  Tollis pandi kõiki inimesi puhkuma, õnneks meie pääsesime sealt puhtalt. 

Järgmine plaan oli meil vaja auto Stockholmi kesklinna parklasse saada, et linna avastama minna. Nimelt olin ma leidnud ühe lossi, kuhu ma tahtsin väga minna. Natuke seiklemist  oli, aga leidsime selle üsna kiirelt üles. Ma arvasin, et see muuseum on suurem, aga kahjuks see nii polnud. Samas oli muuseum huvitav, kuna see oli Rootsi vanim muuseum ning see asus Stockholmi kuningalossis. ''Stockholmi kuningaloss (rootsi keeles Stockholms slott) on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitu muuseumi. Kuningaloss paikneb Stockholmi vanalinnas Stadsholmeni saarel ning lossi naabruses asub Rootsi parlament Riksdag.-(https://et.wikipedia.org/wiki/Stockholmi_kuningaloss) Selle muusemi nimi on   Livrustkammaren. Seal me nägime siis allkorrusel  hobusekaarikuid, mis olid megauhked ja suured. Üleval korrusel nägime kuningliku pere relvi, riideid, raudrüüsid, ordeneid ja kroonjuveele. Panen teile siia ka mõned pildid. 

Välja tulles avastasime voldikutest veel ühe laheda muuseumi, mis asus kesklinnas ja mida me tahtsime vaatama minna.  Mõlemad muuseumid olid tasuta.

Kaijo võttis kaardi kätte ja hakkasime teise muuseumi poole astuma. Õues oli ikka niiii külm tuul, et jube. Päike küll paistis ja ilm oli muidu ilus kui vaid poleks seda tuult olnud. Mulle meeldib Rootsi arhidektuur. Kõik on nii ilus ja suursugune. Ütlesin Kaijole ka, et ma koliksin heameelega siia. 

 Rootsi on üsna kallis riik, seega suundusime me mäkki sööma, mis jäi tee peale.. Tellisime sealt  2 suurt peekoni burgerit. Meil läks 14 eurot!!! See oli minu jaoks ikka liiga palju. Arvasin, et meil läheb ikka vähem :P aga mis teha, süüa ka ju vaja.  Kui ma enne kirjutasin kui palju mulle Rootsi  meeldib, siis mäkis see mõte kadus kui ma paguslaste punti seal nägin. See, kuidas nad inimesi häirisid ja jõllitasid sind sellise pilguga, et mis sa tahad siit üldse, siis tahtsime kiirelt oma burgerid ära süüa ja sealt minekut teha :/  Nad ei söönud seal vaid lihtsalt hängisid. Siis ma mõtlesin küll, et mul on heameel, et meil see asi veel nii hull pole.

Paar tänavat edasi ja leidsimegi juba Hallwylski  majamuuseumi, mille ehitas üks rikas paar oma talvekoduks 19. sajandil.  See oli tõesti seest väga ilus ja luksuslik. Seal oli üks suurimaid Rootsi kunsti- ja portselani kogusid ning palju relvi ning vanaaegset mööblit. Tegin ka mõned pildid.

Pärast muuseumite külastust tahtsime esimese asjana üles leida oma auto, kuna meil oli juba nii jahe ja kell oli ka palju, meil oli ju vaja õhtuks Taani jõuda, kuhu meil oli külalistemaja broneertud, aga sinna oli üle 700 km ja 7 tunni.  Leidsime oma auto ilusti üles ja siis hakkasime mõtlema, et kus need parklate automaadid on, kuhu maksta saab, aga tuli välja, et seal makstakse sinna samma, kuhu Eestis sa makstud pileti paned, et tõkkepuu üles tõuseks.Seal paned siis selle kupongi sisse ja siis see ütleb sulle, palju sa maksma pead kaardiga neile. Meil läks seal 2 tundi maksma 22 €. KUJUTATE ETTE W? Ebanormaalne!!! Tuli välja, et seal maksab 10 minutit juba 1,5 €. 

See on siis see parkla, ärge sinna minge!

Panime oma tomtomi  sihtkoha aadressi sisse ja hakkasime Taani poole kimama, aga see navi ikka korralikult väntsutas meid seal linna vahel. Kaijo arvas, et see paneb segast ja ei saa ise ka aru, kus ta on, aga nu vot ei tea.Igatahes lõpuks jõudsime kiirtee peale, kus oli minu jaoks suht jube sõita, kõik sõitsd nii kiirelt sinust mööda, et oli siuke tunne, et meid puksitakse sealt teelt lihtsalt välja. Õnneks siis kui jõudsime Stockholmist välja, muutus liiklus ka rahulikumaks. Pool teed  paistis meile ere päike silma ning oli väga raske sõita, kuna ei näinud eriti midagi. Päikeseprillid ka väga ei aidanud kaasa. Hiljem kui päike oli läinud, hakkas aga lund sadama :D'

Nii ilusad päikesekiired

Igal pool tee ääres olid sellised lennukid :D

See sõit oli ikka päris pikk ja kurnav, aga mis teha. Tegime vahepeal  peatusi, ostsime süüa, käisime vetsus ja panime kütust juurde  Ega see 7 tundi nalja asi ole, vahepeal peab ikka sirutama ka ennast.  Igal pool tee ääres olid vaid Mc Donalds ja Burger King ja bentsukad. Kaijol oli lõpuks kand nii valus, et ta piinles lausa seal rooli taga. Meil mõlemal oli juba sõitmisest kopp ka ees. Pimedas ei ole just huvitav sõita ja eriti kiirteel. 

Varsti jõudsime sillani, mis ühendab Taanit ja Rootsit. Selleks, et üle sõita, pidime maksma teemaksu, milleks oli 50 €. Saime sõita nii silla peal kui ka tunnelis, kus me olime alla mere pinda. Kui sedasi mõelda, et me sõitsime kuskil vee all, siis tekitab see suht kõhedust. 

Taani jõudes paelusid meid ilusad suured klaasist hooned. Seal oli nii ilus arhidektuur. Oli kohe näha, et ka Taani on päris heal järjel olev riik, Taani kiirteel sõitsid kõik meist mööda nagu postist. Kui kiirteelt maha saime, siis lootsimel et jõuame varsti külalistemajja. Sõitsime ja sõitsime mööda kitsaid külavaheteid, aga sellel ei tundunudki lõppu tulevat. Lõpuks juhatas navi meid kuskile maja ette, mis tundus suht creepy. See oli suure aiaga ümbritsetud. Läksime sisse, lootes, et seal pole mingit koera lahtiselt. Koputasime siis uksele ja kostus kohe koera haukumist. Üks mees tuli ukse peale. Rääkisime, et otsime külalistemaja jms, aga ta ütles, et see on tema kodu ja ta ei tea sellest küll midagi. Vabandasime ja läksime tuldud teed tagasi. Navi otsustas ka alla anda ja mitte enam töötada. Pidin siis enda telefoni neti tööle panema, et siiski õige koht üles leida. Natuke maad ja kohal me olimegi :) Siis sai tomtom ka lõpuks aru, kus ta omadega on :D päris õige aeg tõesti!

Kohale jõudes võttis meid vastu üks tore sõbralik naisterahvas, kes näitas meile meie toa kätte. Aga sellest juba järgmises postituses...