Päev 7 Sõit Lõuna-Prantsusmaale

Kohe kui olime oma auto parklast kätte saanud, panime navile uue aadressi sisse ja üritasime nii kiirelt kui võimalik siit linnast välja saada. See sõit kulges tavaliselt ja olime peagi jõudnud oma uude sihtkohta, mis asus Pariist umbes 100 km kaugusel. See hotell oli ikka palju uhkem kui eelmine. Meid tervitati viisakalt ja oli tunda, et oleme sinna tere tulnud. Läksime siis oma tuppa, mis asus esimesel korrusel, meie mõistes siiski teisel korrusel. Tuba oli stiilne ja mõnus. Ning olemine ka mõnusam. Saime end jälle rahulikumalt tunda.

Tõusime jällegi varakult, kuna meil oli broneeritud hommikusöök hotelli restoranis. See restoran oli palju uhkem kui eelmine. Vastvõtulauas oli üks tumedanahaline mees, kes tervitas meid rõõmsalt. Ta meenutas mulle olekult veidi Denzel Washingtoni :) Seal olid meganunnud moosipurgid, võtsime 2 omale ka kaasa :)

Panime jälle oma 10 asja kokku ja hakkasime Lõuna-Prantsusmaale sõitma. Pool teed ma kirjutasin oma blogi, aga siis kui ma nägin kui ilus kõik ümberringi on, polnud mul blogist sooja ega külma, sest sellist vaatepilti ei näe iga-päev. Vot need olid alles mäed! Ma tegin ka hulganisti pilte, aga nu piltidel tundub see pigem mingi küngas :S Mul on nii kahju, et ma ei suutnud teha ühtegi normaalselt pilti. Igatahes olid igal pooled kõrged mäed ja me tundsime ennast seal kõrval nii tillukesed. Vahel oli meie kõrval siuke kuristik, et ma kartsin, et kui me peaks kogemata sealt kurvist välja panema, nu siis on kööga meiega, Meil olid kõhud tühjad ja nagu ikka avastasime söögikoha alles siis kui olime sellest juba mööda sõitnud, kuna mitte ühtegi viita enne seda pole -.-, mis ajas ikka eriti närvi. Vaatasime siis google mapsist, et üks Mc Donalds jääb meist 39 km kaugusele. Panime selle siis navisse sisse ja läksime. Aga  suht kohe pidime kiirteelt ära keerama kõrvalteele. Natuke maad sõites, avastasime, et see oli ikka halb mõte, kuna me ei pruugi õigeks ajaks hotelli jõuda, kuna sinna mäkki on sitaks maad. Vaade oli selle eest mega, ma annaks kõik, et sinna tagasi minna. Nu need mäed olid lihtsalt nii võimsad, et ma ei oskaks neid unes ka näha. Tee oli ka nii käänuline, et mul oli süda paha kui sinna jõudsime. Kaijo muidugi kimas ka täiega, kuna meil oli ju kiire. Ma kartsin ikka täiega, et paneme teelt välja niimoodi, kui ta 100-ga kurvi sisse lendab. Naersingi, et ta mu oma Michael Schumacher. :D Ega me neid burgse süüa ka ei jõudnud, kuna pidime kohe tagasi kimama kiirteele. Mina muidugi kõrval sain süüa, aga Kaijo mitte. Ja mis kõige hullem, see burx maitses kohutavalt. Kõige hullem burx ever. Ma ei tea, mis liha nad sinna vahele olid toppinud.  Kiirteele tagasi jõudes, sõitis Kaijo peaaegu terve tee 130-ga, kuna aeg oli vaja ju tagasi teha, vaade oli ka super nagu enne. Leidsin isegi telefonist mingi video, kust võib-olla saab natukene aimu kui ilus vaade meil oli. Kahjuks on enamus videosid vastu valget ja autoklaas ka peegeldab vastu.

Tegime vahepeal peatuseid ka ning avastasime, et õhk oli ka juba soojem, kuskil näitas, et päikese käes oli 15 kraadi sooja, aga mägedes oli ikka jube tuuline. 

Kokku oli meil seda sõitu kuskil 8 tundi. Jõudsime napilt 10 minutit enne check-in tegemist kohale. Maandusime ühe maja ette, meil oli natukene parkimisega raskusi, kuni auto on ikka liiga suur, aga saime hakkama :D Otsisime siis ust, kust sisse minna ja siis avastame, et uks on meile lahti jäetud. Sees ootas meid tore prantsuse mees, kes näitas meile kohe meie toa kätte. See külalistemaja on saanud bookingu lehel reitinguks üle 9, mis on super hea ja ma kohapeal üldse ei imestanud miks. See koht oli tõesti võrratu. Tundsin end seal kui printsess, kõik oli nii luksuslik, Tundus, et see mees ise ka elas seal majas, ta lihtsalt üüris oma tubasid seal välja. Miks ka mitte...

mm, jälle vann :)

Siin ma kirjutasin ka oma 5. ja 6. päeva blogi valmis :) Uni tuli hea ning järgmisest päevast ehk siis Hispaania tripist juba järgmises postituses ;) Seeya :*