Sõit Den Haagi oli imeline. Kõik oli ümberringi nii ilus. Hollandis ehk Madalmaades on ümberringi palju kanaleid, kõrkjaid jms. Siin on nii ilusad armsad majakesed üksteise kõrval, mis teeb selle riigi kudagi koduseks. Väga palju näeb tee ääres kitsesid ja hobuseid, lambaid. Seal on ka sellised rookatusega majad.
Hollandis nägin ma esimest korda surnud loomi tee ääres.
Selles suhtes oli ikka Rootsi ja Sakamaa turvalisemad, seal olid võred ees, et
loomad ei pääseks teele. Nägime ühte maja, kuhu olid palmid maja ette istutatud. Ise ei tuleks
vist selle pealegi, aga ega need palmid ilusad välja ka ei näinud, suht räsitud
olid :D Ühe maja ees nägime nartsisse. Ega see ka veebruari kuus väga
tõenäoline ei tundu. Võib-olla olid ka need sinna alles istutaud või kurat seda
teab :D
Jõudsime lõpuks miniatuursesse linna, mis asus Den
Haagel. Kuna meil olid kõhud tühjad,
siis läksime kohe sinna restorani, mille nimi oli ’’Maitse Hollandit’’. See oli
selline Bistroo moodi. Võtsime siis sealt wrapid, aga nu mõlemad olid halva
maitsega ja ei meeldinud väga. Muidugi sõime need ikkagi ära, aga teinekord ei
ostaks enam. Šokolaadimuffinid olid aga sama head kui Eestiski J
Edasi läksime siis väiksesse linna, kus me tundsime ennast
hiiglastena. See selle koha mõte ju oli ka. Päris ilusaid ehitisi oli seal.
Päris palju nikerdamist on nendega olnud. Respect inimestele, kes selle
vamistasid ja sellele ideele üldse tulid. Kahjuks oli ilm ikka väga külm, kui
natukene pildistasid, siis olid käed juba jäätunud. Kaua ei saanud väljas olla,
nu nii külm hakkas. Läksimegi vahepeal suveniiri poodi sooja, kus siis sai osta
väikeseid miniatuurseid majakesi ja muud Hollandile omast nänni (puukingad,
tulbid, tuulikud, jalgrattad jms.) Me ostsime ka sealt siis paar asja. Kui
natuke soojem hakkas, läksime välja tagasi ning tegime tervele näitusele tiiru
peale. Pärast polnudki enam nii külm kui enne suveniiri poe külastamist. Kui vaadatud, läksime kohe edasi, kuna sellise
külmaga ei tahtnud kaua ka väljas olla.
Järgmine mõte oli külastada Amsterdami, sest mis Hollandis
käik see muidu on kui pole Amsterdami kesklinnas käinud. Mõeldud, tehtud. Kaijo
oli eelnevalt välja uurinud, kus on kesklinnale kõige lähemal asuv odav
parkla. Selle leidmine võttis ka
muidugi palju aega, kuna GPS otsustas jälle lolli mängida. Parkisime siis oma
auto parklasse ära ning suundusime kesklinna poole, kuhu oli oma 4.5 km. Selles
linnaosas oli väga palju moslemeid. Hollandlasi ise seal peaaegu ei kohanudki.
Ega me seal ennast väga turvaliselt küll ei tundnud. Õues oli ilm endiselt väga
külm, aga kiire sammuga tuli isegi mingi soe sisse. Tänavapildis näeb palju jalgrattaid. Pooled inimesed
sõidavad seal jalgrattaga. Seal on isegi jalgrattaparklad, mis on sama suured
kui autoparklad. Sattusime mööda ühest kirikust, kuhu sai sisse
minna. Mõtlesime kirikutorni ka minna,aga kuna see maksis, siis otsustasime, et
läheme hoopis mööda kanalit paadiga sõitma. Natuke maad edasi kõndides astusime
coffeeshopi sisse. Kaijo teadis, et seal saab kanepit osta ja suitsetada.
Läksime ka siis sisse. Mina suitsetada ei tahtnud, aga tahtsin kanepi browniet
proovida. Maitselt oli nagu tavaline brownie, maitses väga hästi :D see pidi
alles 1.5 tunni pärast mõjuma hakkama.
meie brown'i :D
Kanepi tooted suveniiri poodides
Kaunistatud kaubanduskeskus
Kõndisime siis niisama vanalinnas ringi
ning ostsime kanali kruiisilaeva pileti ära. See tund maksis meil kahe peal
kokku 32 €. See sõit polnud üldse nii
huvitav nagu arvasime. Suhteliselt igav oli, oleksime võinud ikkagi kirikutorni
minna. Aga oleks meid enam ei aita. Kõndisime parem vanalinna tagasi. Mina
tahtsin muidugi igale poole poodidesse vaadata, leidsin omale sealt igast
huvitavat. Aga kuna seal on poe uksed pärani lahti, siis oli poes sees sama külm
kui väljas. Ega seal väga kaua olla ei tatnudki. Leidsin siis lõpuks Prismark’i poe, millest olen palju kuulnud. Nüüd ma siis tean, miks see kõigile
meeldib. Nu sealt saab tõesti kõike mida hing ihkab ja veel nii odavalt ka.
Ütleme nii, et ma sain ka sealt ikka paar asja J
Kindlasti külastan seda poodi veel. Sattusime veel ühte väga lahedasse poodi,
mille nimi oli fantasyshop Chimera. Seal
olid igasuguseid inglite, trollide ja draakonite kujusid ja ehteid. Mulle meeldisid väga ka
gootistiilis riided ja ehted. Sinna soovin ka tulevikus kindlasti tagasi minna
või siis netist tellida. Ostsin sealt isegi ühed kõrvarõngad. Kuna Kaijo ei
viitsinud enam minuga shopata, siis ma ei tahtnud ka teda enam piinata. Vahepeal hakkas meil muidugi ka kanep mõjuma. Pea käis veits ringi ja väsimus tekkis, muud küll midagi. Otsisime hoopis üles punaste laternate tänava. Kuna me olime juba seal lähedal,
siis tahtsime seda ka oma silmaga näha. Nägimegi siis ühest aknast punast
valgust, kus üks blond naine akna taga üritas Kaijot ära meelitada, hõõrutades
oma tagumikku meie poole :D Edasi kõndides nägime teisigi aknaid naisterahvastega. Mõni poseeris seal, mõni
rääkis kellegiga seal sees, mõni rääkis telefoniga. Kõik nad olid pesu väel.
Kui nad olid omale kliendi saanud, siis panid nad lihtsalt kardina ette. Mõnes
aknas polnud kedagi näha. Igal pool nendel tänavatel olid ka seksipoed ja
pornokinod. Pärast seda olime juba nii ära külmunud ja väsinud, et tahtsime
koju minna, Kell oli ka juba vahepeal 20 saanud. Kaijo uuris vahepeal välja
trammi, millega saame parkla lähedale Super! Ma poleks elus jõudnud tagasi
kõndida. Saimegi ilusti trammi peale ja parklasse ja hakkasime hotelli poole
sõitma. Mul oli selline uni, et oleksin kohe autosse magama jäänud, aga
austusest Kaijo vastu, ma siiski üritasin koos temaga teed jälgida. Võõras
riigis peab ikka pidevalt kõike jälgima, et valest kohast ära ei keera jne. Nu
me suutsimegi 2 korda valest kohast ära keerata, aga nu lõpuks leidsime ikka
oma uue ’’kodu’’ üles.
Uus hotell tundus küll uhkem ja soliidsem kui eelmine, aga
tuppa jõudes, oli see esiteks palju väiksem ja palju jahedam :D:D:D Meil ikka
’’veab.’’ Küsisime vastvõtust, kuidas saab temperatuuri juurde panna, et see ei
lähe meil soojemaks, siis meile öeldi, et see ongi põhjas. Meil oli nagu
misasja??? Nalja teete w? Õnneks oli selles toas ka vann ning saime jälle
soojas vannis lõõgastuda.
Vaade aknast
Vann
Kuna me otsustasime, et me ei viitsi ikkagi enam
nendel kiirteedel sõita ja ilmad on niiiii külmad, siis jätame Saksamaa vahele
ja sõidame otse Prantsusmaale läbi Belgia. Sellest lähemalt järgmises
postituses.
Ja ma olen juba 5 päeva olnud ilma suitsuta, jeee :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar